Vanakreeka mütoloogias on surnud hingi üle allilma jõe vedav paadimees Charon pigem kõrvaltegelane. Andrus Kivirähk on oma müüdis tõstnud ta aga peaossa. Allilma peremehele üdini truu paadimees armub saatuse tahtel imekaunisse Niobesse ning on seejärel valmis armastuse nimel murdma reegleid ja seadusi.

"Tundus huvitav ise müüt välja mõelda. Allilm tundus visuaalselt kihvti paigana, et seal nagu annaks midagi teha. Ooper peab olema ennekõike võimas vaatemäng, see on tema mõte, et ta on elust suurem žanr," avas Andrus Kivirähk.

Antiiktragöödiale omaselt lülitas Kivirähk dramaatilisse loosse rea vägevaid tegelasi, eesotsas allilma valitseja Hadese, unejumal Hypnose ja põrgukoera Kerberosega. Kivirähki müüdi põhjal komponeeris ooperi Tõnis Kaumann, värvika ja kujunditerohke kunstnikutöö tegid Jaanus Laagriküll ja kostüümikunstnik Ketlin Saaremäe.

"Kui helilooja saab teose kätte, siis see periood kui [saab] teosega tutvuda, see oma peas läbi lasta, võtab päris palju aega, et kuskilt hakkab koitma, mida ma üldse tegema hakkan. See on päris pikk, nii et ma ütlen alati, et kirjaniku töölaual on see lugu tõenäoliselt kümneid kordi lühemat aega kui minul," rääkis Kaumann.

Lavastaja Üllar Saaremäe pikka veenmist ei vajanud. "Need kaks meest veensid mu praktiliselt ühe hetkega ära. Ma ei näinud küll põhjust öelda, et ei, ma ei tea, mul vist ei ole sellise materjaliga midagi teha või minu lavastajateele see ei sobi. Vastupidi, ma isegi mõtlen, et kes teine, kui mitte mina," lausus ta.

Nimiosaline Raiko Raalik tunnistas, et Kaumanni muusika oli suur väljakutse. "Viisid on küll meeldejäävad, aga neid ei toetata orkestris väga hästi. Seal on palju kihte. Kui me seda lavastusperioodi ajal klaveriga teeme, oleks selleks vaja nelja või viite klaverit, et seda kõike seal mängida. Esimene proov orkestriga oli kaos, aga näete, siin me oleme ja jääme kuidagi ellu," kirjeldas ta.

Raalik tõdes, et emakeeles laulmine ei ole teistest keeltest kergem. "Kui sa tead alltekste ja sõnade kihilisust, siis see annab eelise, aga eesti publikule on võib-olla keerulisem teha. Aga ma olen saanud seda siin majas teha ja ma olen õnnelik, et Eestis tehakse ikka eestikeelseid asju ka- Alati on hea, kui saab jälle eestikeelse klaviiri järele haarata," ütles solist.