„Ringvaate“ reporter Christel Karits käis vaatamas pilte, mis on Eesti kunstiajaloos vägagi erilised.

Juta Kivimäe jaoks on see kurb hüvastijätt. „Peame aktsepteerima kultuuriministeeriumi ja kohtu otsust.“

Eesti Kunstimuuseumi peavarahoidja Kersti Kuldna-Türksoni sõnul kestis potsess aasta aega. „Tuntuimad neist töödest on Konrad Mägi kaks maali Eesti loodusest ja Veneetsiast,“ sõnas Kuldna-Türkson. „Nad ei oleks säilinud, kui muuseum ei oleks mängus.“

Väärtusliku kunstikogu omanikuks saab väliseestlane Mare Raukas, kes on president Konstantin Pätsi arsti James Raukase ja Estonia teatri näitleja Mare Raukase (tuntud kui Mare Leet) pärija.

Teosed sattusid muuseumisse aprillis 1945, need tõi inimene, kes elas korteris, mis oli kuulunud perekond Raukastele.

„Õnneks toodi teosed muuseumisse, see päästis hävingust või laialitassimisest,“ leidis Kuldna-Türkson. „Teosed vajasid konservaatorite käe all korrastamist.“

Harju maakohus kohustas kultuurimininteeriumi tagastama pärijale väärtusliku kunstikogu, mis oli seni hoiul Kumus.

Siiani olid kuus maali ja pronksi valatud kipskuju riigi valduses, tagastada tuleb Peet Areni portree õlilõuendil „Mare Leet” (1934), Peet Areni söejoonis „Tütarlapse portree” (1934), Ado Vabbe akvarell „Maastik” (1910ndad), Konrad Mäe portree, söejoonis „Marie Reisik” (1916), Konrad Mäe õli lõuendil „Maastik tuulikuga” (1913/1914), Konrad Mäe õli lõuendil „Veneetsia” (1921/1922) ja Linda Sõbra pronksitud kipsist „Noormehe pea” (u. 1938–44).