Täna meenutab Evi Tihemets Vabaduse galeriis vanu aegu ({{commentsTotal}})

{{1427187596000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Täna, 24. märtsil kell 18 vestlevad Evi Tihemets ja kunstiteadlane Vappu Thurlow Vabaduse galerii näitusel "Hüvasti, kuuekümnendad" kunstniku 1960ndate alguse loomingulistest komandeeringutest Karjalasse, Krimmi, Armeeniasse, sealsest atmosfäärist, reisikaaslastest, aga ka tollasest reisijäädvustamisviisidest.

Näitus on vaadata 7. aprillini.

Vappu Thurlow kirjutas näituse saateks:

"1958. aastal, kui Evi Tihemets kunstiinstituudi lõpetas, oli üks võimalusi erialase tööga tegelda – sõita loomematkale. Selliseid reise võimaldati kunstnikele Nõukogude Liidu erinevatesse piirkondadesse. Tihemets läks Koola poolsaarele ja Karjalasse koos maalikunstnike Elmar Kitse, Viktor Karruse ja Priidu Aavikuga. Hiljem on ta seda reisi nimetanud oma sõja- ja elukooliks. Ametlikult nõuti tollal muidugi tööstuspiirkondade kujutamist; samal ajal huvitasid kunstnikke endid pigem looduslikult põnevad ja eksootilised kohad.

Evi Tihemetsa eripära võrreldes teiste kujutajatega on tekstid, mille ta nüüd meie üllatamiseks välja on toonud: geograafilistest paikadest ja motiividest, mida ta visandab, kirjutab oma käega ka päeviku- ja kirjakatkendites. See muudab samad asjad tänase vaataja-kuulaja jaoks tunduvalt ilmekamaks ning põnevamaks. Karjala-reisi pildimaterjal on väga rikkalik. Murmanskis, Arhangelskis, väikses Pegrema külas, Sortavala linnas ja Valamo saarel saadud kogemused võttis kunstnik endaga ellu kaasa.

Kaks aastat hiljem oli tal võimalus elada ja töötada sügisese Krimmi lõunarannikul Gurzufis vene kunstniku Konstantin Korovini endises majas, mis oli olnud kuulus kunstnike kogunemise koht, kuuekümnendatel aga juba üleliiduline loominguline baas. Kui seal suvekuudel puhkasid valitud isikud Moskvast, siis eestlastele anti see võimalus septembris. Krimmi salapärased metsistunud aiad, mäed, viinamarjaistandused, Jalta ja eriti Baht?issarai jätsid noorele Tihemetsale kustumatu mulje. 1961. aastal käis Evi Tihemets Armeenias, kus viibis tuttava kunstniku Knarik Vardanjani külalisena. Kolleeg tutvustas talle Armeenia kultuuri ja vanu arhitektuurimälestisi, samuti käis ta külades joonistamas, ning tõi sealt kaasa suurepäraseid maastikuvaateid ja portreid.

Neil reisidel tehtud päevikumärkmed ja sealt Eestisse saadetud kirjad andsid idee koostada neist kõigist kokku raamat pealkirjaga „Hüvasti, kuuekümnendad!“. Fotode asemel on selles reisiraamatus elusad ja spontaansed joonistused, ning nende juurde kuuluvad kohapeal spontaanselt tekkinud tekstid, kirjeldused, hinnangud, mis on pärit ajastust, kui inimestel oli veel kombeks kirjutada pikki erakirju, kus nad analüüsisid nähtusi ja nende põhjusi, oma mõtteid nende asjadega seoses jne. Raamatu sissejuhatava teksti on kirjutanud Vappu Thurlow, raamatu on kujundanud Katrin Kaev."

Tihemets: tänu väljasõitudele kujunes minust kunstnik

55 aastat tagasi tuli siinsetele kunstnikele suur pakkumine minna komandeeringusse Koola poolsaarele ja Karjalasse. Evi Tihemets oli just lõpetanud kunstiinstituudi ja talle pakuti võimalust sinna minna koos maalikunsnike Elmar Kitse, Viktor Karruse ja Priidu Aavikuga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See oli muidugi ennekuulmatu, et üks tüdruk läheb tuntud maalijatega kaasa," märkis Tihemets.

Aga kõik läks hästi ning kunstnik tuli Karjala reisilt tagasi rikkaliku pildimaterjaliga. Järgmisena sattus noor Tihemets Krimmi, kus tal oli võimalus peatuda üleliidulises loomingulises baaasis ning seejärel käis naine veel Armeenias, kus tuttav Armeenia kunsnik tutvustas talle kohalikku kultuuri ja arhitektruuri.

"Niiviisi kujuneski kolm matka järjest. Siia ei oleks mahtunudki rohkem töid, neid on küllaltki palju. Üks osa on praegu siin väljas," rääkis kunstnik.

Tihemets ütles, et kõik kolm komandeeringut on tema elus olulist rolli mänginud.

"Mulle tundub, et tänu niisugustele matkadele ja sõitudele minust üldse kujunes välja kunstnik, sest ma sain olla niisuguses seltskonnas, kunstnike juures," selgitas ta.

Galerist Reet Varblane ütles, et Evi Tihemetsa karjääri algusaegadel võõrsil tehtud töödest kiirgub enese maksmapanemist - vaatamata sellele, et kunstnik suruti väga raamidesse, nautis ta samal ajal vabadust.

"See vabadus on suhteliselt selge kuntsimudeliga, aga vaatamata sellele kunstimudelile, looduselamustele ja portreedele, tuleb kunstniku enda suhtumine seal väga hästi välja," selgitas ta.

Näitusega käib kaasas ka raamat, mis sisaldab fotode asemel elusaid ja spontaanseid joonistusi ning nende juurde kuuluvad spontaansed tekstid ja kirjeldused.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: