Arvustus. Kas sisemine valgustus toobki kaasa allakäigu? ({{commentsTotal}})

Kokaiin
Kokaiin Autor/allikas: AP/ScanPix

Uus raamat

M. Agejev

"Romaan kokaiiniga"

Tõlkinud Kaspar Jassa

Sari "Ajavaim"

Koolibri

1933. aastal jõudis Pariisi vene ajakirja Illjustrirovannaja Rossija toimetusse käsikiri pealkirjaga "Jutustus kokaiiniga", mis jutustas noormehe Vadimi allakõigust Tsaari-Venemaa kokkuvarisemise päevil. Kiri tuli Istanbulist kelleltki M. Agejevilt.

Pikalt oletati, et Agejevi nime taga peidab end Vladimir Nabokov, kes kõik veel. Nabokov eitas seost ja ta ei valetanud. Alles 63 aastat avastasid kirjandusteadlased Marina Sorokina ja Garri Superfin Pariisi, Istanbuli ja Jerevani arhiividest vastuvaidlematud tõendid, et tõde on hoopis igavam: Agejev on Mark Levi, Moskvas sündinud juut, kes on elanud Saksamaal, Paraguays, Prantsusmaal, Šveitsis jm, elu lõpus aga Armeenias, kus õpetas Jerevani ülikoolis saksa keelt ja kirjandust. Kokaiinijutt on tema ainus kirjanduslik sooritus.

Levi lõi negatiivse kangelase, hedonisti, nihilisti, kalduks nagu toreda armsa kena vana hea dekadentsi poole, tegelikult on aga minategelase Vadimi näol tegemist algselt lihtsalt tüütu egoistiga, kel puudub igasugune empaatiavõime ning kes kasutab kõiki ümbritsevaid oma naudingute ja näruse eksistentsi huvides ära, kes aga sündmuste arengu käigus kaotab ka võime endast hoolida ning allakäik jätkub juba piduriteta. See siin ei ole spoiler, me ei tea kunagi, kuhu allakäik kukub, eks, kui ta on eriti vilgas.

Romaan on huvitavalt üles ehitatud, peatükid tähistavad etappe noore inimese elus, igal perioodil on vääramatu tähendus edasise suhtes ja saatuslike hoobadena juhivad teiste inimestega seotud (enamasti jõledad, alatud või ka tühised) kogemused Vadimi enesesalgamiseni: tema sisemisi kriise võib mõista ka patukahetsusena, millest kellelgi kasu pole, sest ka kahetsus jääb õigupoolest eneseimetleja teiseks küljeks jäägitu enesepõlguse näol. Kokaiin tuleb mängu alles lõpupoole - see on fataalse eeldusena aga õhus hõljunud algusest peale, ja mitte ainult pealkirjast lähtuvalt, vaid Levi hävitab sisus kõik muud lahendused järk-järgult ja kindla käega.

Meelis Lainvoo järelsõnas ja kohati ka välismaises retseptsioonis on nimetatud Vadimi ülitundlikuks ja andekaks, sealt siis need hädad, mulle tundub pigem, et peategelane kehastab tuima ja andetut ühiskondlikku produkti, kel peale isiksuslikkuse eelkõige puudub maitse ja stiil - ja seetõttu ei saa rääkida ka kunstiliselt veenvast dekadentsist või mingist sihiteadlikust nihilismist. Me ees on autistlik nooruk, nagu neid igal ajal kohata võib, mõnest neist tulevad ka autistlikud vanainimesed, mõned teised jällegi kasvavad autismist välja.

Vadimi näol me saame jälgida inimkonna ja endaga riius oleva inimese arengut, ning see ei ole ühene, kuigi võib tõesti rääkida allakäigust. Viimane peatükk kannab pealkirja "Mõtted" ning sisaldab psühholoogiliselt kõige huvitavamat osa teosest. Kas isiklik selguselejõudmine tähendab suures mängus kaotust ja paremini löönuks läbi inimene, kes Vadim oli raamatu alguses: egoistlik lurjus? Ja kas kokaiin aitas jõuda selgusele või tekitas illusioone, ning milliseid neist ühes peategelasega uskuda? Romaan ei anna üheseid vastuseid, aga annab kõige lõpus siiski ühe koondvastuse.

Romaani algul on nimikangelane hingeliselt tühi. Miski nagu liigahtab, ent ta surub need hood maha. Millega täita tühjust? Tühjusega loomulikult. Vadim läheb lõpuni ja õõnestab end sügavamate hingesoppideni, nii kaugele, et tundub, et ta kukub teistpoolt välja.

Romaanis on ohtralt suurepäraseid kujundeid: Tsaari-Venemaa allakäik, raha väärtuse langemine, moraali mõiste muutumise hetkel tekkinud moraalne lünk, lömitamine (raha) võimu ees, uue korra arusaamatu loomus, rikaste venelaste lahkumine oma häärberitest, tühjad toad, see kõik romaanis vaid virvendab taustal, ent ei peagi esil olema, sest kõike, kokkuvõttes üht murrangulist perioodi Venemaa ajaloos, illustreerib üliilmekalt Vadim ja tema kokaiin: kõigele on vasted peategelase pealtnäha tühises ja raisatud loos.

Usun, et Pelevin luges "Romaani kokaiiniga" enne "Tšapajev ja Pustota" kirjutamist: seos ei ole otsene, aga paljud kujundid haakuvad.



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: