Arvustus: Etüüdid pappkastidega ehk Linnateater tantsib ({{commentsTotal}})

"Melujanu" Autor/allikas: Linnateater

Uuslavastus

"Melujanu"
Algatajad/ lõpetajad: Maiken Schmidt, Paavo Piik, Henrik Kalmet, Priit Võigemast
Kunstnik: Anneli Arusaar
Valguskunstnik: Emil Kallas
Helilooja: Vaiko Eplik
Esitavad: Ursula Ratasepp, Anu Lamp, Liis Lass, Märt Pius, Priit Pius, Külli Teetamm, Kristjan Üksküla, Henrik Kalmet, Priit Võigemast, Evelin Võigemast, Maiken Schmidt, Kaspar Velberg jt.
Esietendus 18. aprillil Linnateatri Taevalaval

Tallinna Linnateatri esimeses tantsulavastuses "Melujanu" tõestavad draamanäitlejad, et nad suudavad end ka tantsukeeles igati professionaalselt väljendada. Kahjuks jääb uduseks, mida väljendatakse.

"Melujanul" on põnev dekoratsioon (mis ühtlasi muutub rekvisiidiks): kolmest küljest publikuga ümbritsetud lava tagaseina katavad arhiiviriiulid sadade papist toimikutega. On täpsed ja ilusad valguslahendused. On põnevaid visuaale – olgu või lavastuse algus, kus toimikud riiulites ükshaaval võdisema-värisema hakkavad ja lõpuks kolinal lavapõrandale lendavad. Või pilt, kus Külli Teetamm ja Kristjan Üksküla läbi üksteise otsa laotud kastivirna libisevad. On efektset akrobaatikat – nagu Priit ja Märt Piusi tiirlemine lambikupli küljes või Priit Võigemasti kätelseis.

Kiiduväärt on ka dekoratsiooni moodustavate pappkastide maksimaalne ärakasutamine. Neist ehitatakse virnu, nendega jagatakse lava erinevateks mängupaikadeks, neid lükatakse laiali ja kantakse kokku. Kast võib "kehastada" hambaharja, televiisorit, peeglit, huulepulka jne.

Aga huvitav ei ole. Kenasti esitatud katkendid jäävad harali tükkideks, etüüdideks lavalise liikumise eksamilt. Neist ei sünni tervikut ei loo ega iseseisva kujundikeele mõttes. (Ja loo all ei mõtle ma selgelt kulgevat faabulat, kus A armastab B-d, aga B tahab muud. Lugu on pigem ühendav motiiv, emotsioon, teema.)

Nõnda on etenduse lõppedes selgusetu, millest 90 minuti jooksul räägiti. Armastusest? Ilmselt, aga üsna umbmääraselt. Üksindusest, rutiinist, hoolimisest... jah, võib olla, ent seesuguseid moodsaid nimisõnu võib üsna umbropsu ritta laduda mistahes lavastuse kohta.

Asja ei tee selgemaks ka pealkiri. "Melujanu" kõlab intrigeerivalt, ent mida autorid sellega mõelnud on? Eesti keele sõnaraamatust saab sünonüümideks näiteks "lärmiiha" või "kärahimu". Siin võib ju näha vastandust, et lärmi rõhutamiseks on laval sõnadest loobutud..., aga see tundub kistud ja otsitud. (Pisut eputavalt mõjub ka see, et autori-lavastaja-koreograafi asemel nimetab kavaleht lavastuse loojaid algatajateks ja lõpetajateks. Ega nimi meest riku, aga raske mõista, kes mida tegi.)

Muidugi, "Melujanu" on tantsulavastus. Ja tantsus ei pea olema lugu. See võib lummata niisama, üksnes liigutuste ilu, täpsuse, erilisusega. Nagu George Balanchine’i abstraktsed variatsioonid. Või möödunud hooajal Estonias mängitud Wayne McGregori "Symbionts". Aga selleks on "Melujanu" tantsukeel liiga hüplik ja isikupäratu.

Kokkuvõttes pole "Melujanu" sugugi huvituseta katsetus. Ent Linnateatri repertuaaris ja esitajate näitlejabiograafiates jääb see ilmselt pigem ääremärkuseks.

Toimetaja: Valner Valme



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: