Arvustus. Janek Murdi heliluule kosmilised rajad ({{commentsTotal}})

Janek Murd
Janek Murd Autor/allikas: erakogu

Uus plaat

Janek Murd

"Kuidas ehitada kosmoselaeva? - Heliriba filmile" (Eesti Pops)

8/10

Kogu respekti juures, mida ma tunnen kõigi nende tublide tudengite ja gümnaasiumiõpilaste entusiasmi ja koostöö suhtes, kelle töö tulemusena viis Euroopa Kosmoseagentuuri kanderakett Vega Maa orbiidile Eesti esimese satelliidi ESTCube-1, on nüüd tagantjärele vaadates siiski midagi natuke ülepaisutatult eufoorilist. Kas veidi üle kilo kaaluv pisike kuupsatelliit mõõtmetega 100×100×113,5 millimeetrit tegi ikka Eestist kosmoseriigi? Küllap siis. Eks ole inimkond ikka tähtede poole pürginud ja sageli on pürgimise fakt ise reaalsusest oluliselt tähtsam.

Tilluke kosmosekastike tõi lisaks ohtrale kohalikule kosmosevallutamise teemalisele meediakajastusele endaga kaasa 19 magistri- ja 28 bakalaureusetööd, valmimas peaks olema kaks kuni viis doktoritööd, tehtud üle viiekümne teaduspresentatsiooni, valdavalt rahvusvahelistel konverentsidel, lisaks dokumentaalfilmi "Kuidas ehitada kosmoselaeva?" ja nüüd ka samanimelise kauamängiva, mis esmalt oli failina vabalt striimitav ja allalaetav ning nüüd saadaval CD-plaadina.

Muusik ja helilooja Janek Murd on kohalikul elektroonikamaastikul tähelepanuväärne figuur, märksõnadeks näiteks Eesti Pops ja 3Pead. Tema 16-osaline ja napilt tunnipikkune album vormus iseseisvaks tervikuks dokumentaalfilmis kõlanud fragmentidest. Kuigi näiteks Ameerika Ühendriikides ei viitsi enam keegi süstikute startide teleülekandeid vaadata, on kosmos endiselt kunstnikuhingi inspireerimas. Paari aasta eest ilmus väga huvitav album "The Space Project", kus satelliitide Voyager 1 ja Voyager 2 salvestatud kosmosehääli interpreteeris neliteist bändi, teiste hulgas Spiritualized, Beach House, Mutual Benefit ja The Antlers.

Kosmost võib mõistagi üle romantiseerida, kuid oma olemuselt on tegemist hapnikuta ning külma, inimtegevuse suhtes üsna ükskõikse ja vaenuliku paigaga. Murd on valinud dokumentaalfilmist lähtudes aga juba nimetatud romantilise pürgimise tähtede poole. Sci-fid saab teadagi kõige paremini väljendada analoogsüntesaatorite abil ja seda Murd teebki. Huvitav, miks arvatakse, et kitarr ja ulme kokku ei käi? Pink Floyd näiteks lülitas oma kosmilisse "Dark Side Of The Moon'i“ bluusikitarri käremeloodilise kaeblemise ja väga hästi sobis. Kuu tagumist külge kusjuures oli inimkond aegade hämarusest peale näha tahtnud ja see oli ikka võrdlemisi suur pettumus, kui viimaks nähti ja selgus, et see on põhimõtteliselt samasugune nagu esimenegi.

Väljakutse on Murdi plaadi otseseks inspireerijaks. Igasugune iroonia on välistatud, avakosmose vaenulikkus kõrvale jäetud ja keskendutud on ainult unistuste elluviimisele. Kogu projekti eksperimentaalsele iseloomule vaatamata on tegemist üsna sirgjoonelise, seitsmekümnendate vaimust kantud süntesaatorihelide maailmaga. See maailm oli siis meloodilisusele vaatamata veel võrdlemisi ambientne ja avangardne, muusika kuulamiseks, kaasamõtlemiseks ja unistamiseks ning täpselt sama dünaamilise heliluule teed käib ka Murd.

Album ei ole mitte niivõrd täiskuu aegselt improviseeriv, vaid pigem matemaatiliselt komponeeriv ja matemaatika on teatavasti puhas maagia ja kunst. "Kuidas ehitada kosmoselaeva?" on eeterlik nii otseses kui ka kaudses mõttes, peenetundelise tonaalsusega, kõrgtehnoloogiline ja trikivaba, üsna kindlalt struktureeritud ning samas unistustest kantud.

Toimetaja: Jaanika Valk



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: