Lugupeetud Rael, preemia põhjenduseks on märgitud: jõulise arendamise eest. Kuhu suurim jõud kulus?

Viimastel aastatel on toimunud terves Tartu Kunstimuuseumis suured muutused, töö on ümber korraldatud, mitmed tegevused organiseeritud teistsugusel moel – meil on palju väga erinevaid näitusi, mille korraldamine on nõudnud eri tüüpi süvenemist, meil toimuvad väga erinevad üritused, täielikult on uuenenud muuseumi visuaalne identiteet ja muuseumipood.

Tegelikult pole ju läinud mitte ainult minu jõud, vaid kõik töötajad on oma jõud kokku pannud ja ühiste pingutuste tulemus ongi köitnud Kulka tähelepanu.

Samuti on välja toodud lokaalse ja rahvusvahelise ühendamine. Mis olid suuremad kordaminekud ja kus asuvad lokaalse ja rahvusvahelise jõujooned?

Meil on toimunud mitmeid kõnekaid rahvusvahelisi näitusi ja projekte. Näiteks Arheoloogiafestival, püsiekspositsioonide seminar, näitus "Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest", Pilvi Takala isiknäitus, oleme eksponeerinud maailmanimega kunstnike teoseid, teinud need kättesaadavaks Tartu ja Eesti kunstipublikule.

Jõujoonte kohta on keeruline ühest vastust anda, need on pigem tunnetuslikud ja eks need on tunnetatavad, kui meie näitusi vaadata.

Kas miski läks viltu ka? Või jäi tegemata? Või polnud võimalik?

Tänase seisuga siiski jätkan oma tööd Tartmusi direktorina, samuti plaanin edaspidigi näitusi kureerida ja kaasaegse kunsti väljal kohal olla. Eks alati on võimalik paremini, kuid vahel pole kah. Ja alati on plaane rohkem, kui jõuab realiseerida. Ja alati saab teisiti teha. Ka täna on plaanid tehtud tulevikuks ja vaikselt nende teostamise poole ka liigume.

Millised need plaanid on?

Sel aastal toimub muuseumis palju põnevat: praegu on avatud noore, Tartu taustaga kunstniku Laura Põllu isiknäitus. See pole kindlasti pildid-seinal-tüüpi väljapanek, pigem terve keskkond, omamoodi reis kunstniku fantaasiamaalima. Tulemas on Gruusia kaasaegse kunsti näitus. Terve suve ootab vaatajat kahel korrusel Eesti skulptuuri grand old lady, alati särava Mare Mikoffi suur muuseumiretrospektiiv. Sügisel näitame koostöös Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga Eesti disainiklassikat, tellisime neilt ekstra väljapaneku Tartu kunstipublikule — tegemist saab olema esimese Eesti disaini tutvustava näitusega Tartus üldse. See on kindalsti väljapanek, mida igaüks, kes asjade keskel elab, peaks külastama. Aasta lõpetab Ado Vabbe näitus.

Kunstiklassika sõpradele ja linna külastavale turistile oleme samuti mõelnud — nimelt plaanime teha igal aastal ühe pika, täielikult meie kogude põhjal koostatud näituse, mille ambitsiooniks on olla üks võimalik versioon Eesti kunsti ajaloost. Esimese sellise versiooni pakub välja meie kogude kuraator Tiiu Talvistu, kes võtab läbi Tartus tegutsenud kunstikoolide kokku Tartu ja tegelikult ka Eesti kunsti ajaloo. Näitame ainult puhast kulda meie kogudest alates Balti-Saksa kunstnikest kuni 1980ndate lõpuni. Sellest kujuneb kindalsti väljapanek, kus näeb ära Tartu ja Eesti kunsti ikoonilised tööd, need mida tunneme raamatutest juba ammu.

Ise plaanin 2016. aastal palju värskes õhus liikuda, palju näitusi külastada ja ehk ka midagi erialaselt uut algatada.