VAT teater toob publiku ette Indrek Hargla kõhedusdraama "Varjuprohvet" ({{commentsTotal}})

VAT teater toob publiku ette Indrek Hargla kirjutatud verivärske kõhedusdraama "Varjuprohvet", kus klassikalise vesterni süžee on segunenud hitchcockiliku närvikõdiga.

Näidend "Varjuprohvet" on lugu eraklikust kirjanikust, kes on kogu elu välja mõelnud valesid. Tal on oma viimasest romaanist jäänud kirjutada vaid üks lehekülg, kui ootamatu külaline vallandab ebatavaliste sündmuste jada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Siin on sellist üleloomulikku jõudu mängus kui ka illusiooni ja reaalsuse vahekordi, et mõnes mõttes nii nagu eluski, et maailm on täpselt selline nagu me seda ette kujutame ja maailm muutubki selliseks, nagu me seda ette kujutame päriselt ka. Ega siis see, et vaim saab lihaks, on ikka päris tõde," ütles lavastaja Aare Toikka.

Kunstnik Kaspar Jancis lisas, et nägi paralleeli Hitchcocki filmiga. "See lugu ei ole klassikaline õudukas ega ka žanripuhas. me nimetasime seda kõhedusdraamaks. Võib ütelda, et siin on ka sellise psühholoogilise trilleri elemente, samas on siin sellist supernatural või üleloomulikku jõudu ja ka väga lihtsat melodraamat," selgiras Toikka.

Jancis lisas, et lavakujunduse domineeriv element on raamat. "Kuna etenduse pealkiri on varjuprohvet ja prohvetid ja raamatud on tihtipeale omavahel seotud ja üks peategelastest on kirjanik, ning kuna ma soovisin, et see lavakujundus oleks mingi ühe kujundi keskne, siis need raamatuvirnad tundusid olema see domineeriv element lavakujunduses," ütles ta.

Lavastuses mängivad Liisa Pulk, Martin Kõiv ja Margo Teder. Etendused toimuvad rahvusraamatukogu tornisaalis.

Toimetaja: Rutt Ernits



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: