Enamik meist ei jätaks enda kodu puhul ruumilahendust ja disaini AINULT spetsialisti otsustada. Ent kui jutt on meie ühisest kodust?

Linn, meie ühine eluruum, ei ole isetekkeline. Ei kasva majad nagu puud metsas, ei jookse tänavad kui jõed iseendile teed rajades. Iga maja, tänav ja park on enne reaalsuseks saamist sündinud kellegi peas ja mõttes ning realiseerunud pärast planeerimis- ja otsustusprotsessi.

Tuleb tõdeda, et nii suurt kodanikuaktiivsust ja kaasarääkimis soovi linnaruumi muutustes kui tänavu, pole ma varem täheldatud. Samas piketid, protestid ja kohtuasjad pole selleks kaugeltki tõhusaim viis, nendeni jõutakse enamasti parema puudumisel. Kuid paremad ja tõhusamad viisid kogukonna kaasamiseks, ühise tarkuse parimaks rakendamiseks on olemas. On vaja vaid julgust nende kasutamiseks, otsustavust teha asju teistmoodi kui viimastel aastakümnetel on tehtud.

Maailma, ja ka koduõue praktika Reidi tänava näol, kinnitavad et jättes ühise elu- ja liikumisruumi kujundamise vaid spetsialistidele ja poliitikutele, jäävad tihti mitmed olulised küljed kaalumata. Tulemuseks on lihtsustatud, kohati isegi lihtsameelsed lahendused.

Protestid ja piketid, mis suruvad spetsialistid kaitsepositsioonidele, sünnivad siis kui lastakse mööda õige aeg linnaruumi kasutajatega dialoogi pidada. Tänased kaasarääkimise võimalused piirduvad kahjuks etteantud lahenduste kommenteerimise ja täiendamisega kirja teel ning osalemisega planeeringute avalikel aruteludel, mis mõjuvad täna üsna kiviaegseina. Nii jääb kaasamine praktikas pigem formaalseks ja mikrotasandile, stiilis et naaber liiga suurt maja ei ehitaks. Tuhandeid ja kümneid tuhandeid inimesi puudutavates küsimustes on kaasarääkimine on aga linlasele liialt vaevarikas, mistõttu on inimeste huvi kerge kaduma. Seejuures pole linnatänavate projekteerimisel kaasamise kohustust isegi ette nähtud.

Kaevikusõda linnaruumi üle saab vältida, kutsudes linnaruumi kasutajad kaasa mõtlema kohe muutuste alguses. Sisuline kaasamine linnaruumis eeldabki otsedemokraatiat, mitte esindusdemokraatiat. Tehnoloogiaajastul on suurepärased võimalused selleks olemas, need töötavad ja sünnitavad häid lahendusi paljudes edumeelsetes linnades.

E-riigile ja digiühiskonnale oleks igati kohane luua nutikas kaasamisplatvorm, mis teeks kaasarääkimise ühise eluruumi kujundamises sama lihtsaks, kui e-valimised. See poleks jalgratta leiutamine, vaid saaksime tehe eestipärase asja, võttes eeskujuks parimad ja edukaimad näited maailmast. Seadusandja saaks seejärel kehtestada uue ja kaasaegse planeerimisprotsessi, kus kogukonna sisuline kaasamine ühise eluruumi loomisse oleks standard - kohustus, kui soovite.

Seniks aga kasutage võimalust ja aidake tulevikku luua Tallinna Peatänava kodulehel mõtle kaasa rubriigis avaldades arvamust peatänava ideekonkursi võidutöö kohta, et Tallinna uus linnasüda saaks väärtuslik ja kodune ühine eluruumruum, mitte liftišaht.