FUFF'i suurem eesmärk on innustada soome-ugri väikerahvaid jäädvustama oma maad, elu ja kultuuri. Et väikerahvastel puudub aga oma filmitöösust, jääb ka filme, mida näidata, järjest vähemaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nüüd filme lihtsalt ei teki juurde ja filmitööstus lihtsalt puudub. Me oleme väga mures, kuidas siis edasi saab," rääkis FUFF'i korraldaja Edina Csüllog.

Aga murettekitav on ka asjaolu, et enamik Venemaal tehtud hõimurahvaste filme keskendub pigem pehmematele teemadele, selle asemel, et rääkida tegelikest muredest.

"Kui sa oled Venemaal väikerahvaste esindaja, siis sa lihtsalt ei tohi nii avalikult rääkida, lihtsalt pead vaatama, et sa tahad veel edasi elada," tõdes Csüllog.

Kui viimase osas on keeruline midagi ette võtta, on FUFF'i tegijad võtnud oma suureks südameasjaks vähemalt uute võimalike filmitegijate harimise, korraldades paralleeselt festivaliga ka stsenaristika töötubasid.

"Tahtsime innustada neid noori, kes siin on, et nad iga aasta teeksid, prooviksid filme teha," ütles Csüllog.

Näiteks ongi 26-aastane Udmurtiast pärit, kuid Moskvas elav Eduard Ivanov, kes preagu töötab sõjalennukite ehitajana, võtnud oma südameasjaks teha film sellest, kuidas aina suurenev tehnika ja tööstuse pealesurumine hävitab tema põliskultuuri.

"Paljud udmurdid, kes elavad teistes Venemaa linnades, suhtlevad imelikus udmurdi keeles, kus on palju vene sõnu sees. Kui aga rahvused nii segunevad, siis kaotavad nad oma eripära. See paneb mind muretsema ja sellepärast tahan ma sellest filmi teha," rääkis Ivanov.

Ja nagu tuleb välja, on filmitegemine oluline just selliste väikerahvaste jaoks.

"Tegelikult oleksid nad võinud juba ammu siin Venemaal ära lahustuda, aga millegipärast on nad kõik elus ja kino on üks uus võmalus, kuidas oma kultuuri säilitada," ütles kirjanik ja stsenarist Mart Kivastik.

Tänavusel FUFF'il näidatakse kokku 60 erinevat soome-ugri rahvaste filmi, millest 20 osalevad ka võistlusprogrammis. Kolmapäeval alanud festival lõpeb homme.