Kuldne Mask toob Eestisse ebatavalise vene teatri ({{commentsTotal}})

{{1475737695000 | amCalendar}}
“Vene bluus. Seenelkäik”
“Vene bluus. Seenelkäik” Autor/allikas: Pressimaterjalid

8. kuni 18. oktoobrini toimus taaskord vene teatrikunsti tutvustav festival Kuldne Mask, mis toob siia mitmed vene teatri viimase aja säravaimad teosed.

“Festivali eksklusiivsus seisneb selles, et tänu nii Venemaa kui ka Eesti riigitoetustele toob festival siia etendused tervikuna: täpselt nii, nagu need olid lavastatud ja esitatud koduteatrites. Tavaliselt me tulule ei keskendu ja saame endale lubada mitte näidata kommertsteatrit, vaid väga ebatavalisi lavastusi," rääkis Svetlana Jantšek.

Laiendamaks oma kujutlust kaasaegsest teatrist, soovitab Svetlana Jantšek vaadata Dmitri Krõmovi lavastusi, mis toimuvad Vabal Laval 8. kuni 11. oktoobrini. Krõmovi eksperimentaaalteater “Krõmovi Laboratoorium” esitleb kahte etendust: “Oma sõnadega” ja “Vene bluus. Seenelkäik”.

Esimene etendus on Puškini “Onegini” huumorikas ümberjutustus ja teises etenduses joonistab lavastaja nõukogudeajal sündinud põlvkonna portree, kes eelmise sajandi lõpus ja nüüdse sajandi alguses läbis ajaloolised kataklüsmid. 11. ja 12. oktoobril etenduses “Vene bluus. Seenelkäik” mängib tuntud eesti näitleja, lavastaja ja Linnateatri kunstiline juht Elmo Nüganen.

Uue vormi ja sisu leiutamise vaatepunkti annab publikule Andrei Mogutši lavastus “Joobnud”, mis on Kuldse Maski festivali avaetendus ja esitatakse Rahvusooperis Estonia. Andrei Mogutši sai hiljuti G. Tovstonogovi nimelise Suure Draamateatri juhiks ning sai hakkama võimatu ülesandega. Ta tegi keskaegsele avangardse draama teatritrupile vaktsiini, mis seni töötas peamiselt klassikalise psühholoogilise teatri stiilis.

Just hiljuti lavastus Lembit Petersoni “Joobnud” Theatrumis ja “Delhi tants” on juba mõnda aega Theatrumi kavas. Varem on eesti publik näinud Võrõpajevi näidendeid “Illusioonid”, “Valentinipäev” ning kinokülastajatele on tuttav kindlasti Võrõpajevi film “Euphoria”.

Festivali raames toimuv traditsiooniline OFF-programm pakub publikule harivaid ja valgustavaid üritusi. Muuhulgas leiavad aset kohtumised tuntud Venemaa lavastajatega nagu Andrei Mogutši ja Dmitri Krõmov, loominguline kohtumine tuntud näitleja ja Moskva “Satirikon” teatri juhiga Konstantin Raikiniga. Toimuvad ka silmapaistva teatrilavastaja Anatoli Efrose teleetenduste ja filmide näitamised.

OFF-programmi üritused on tasuta. Kõik etendused ja üritused on sünkroontõlgega eesti keelde.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: