Alissa Nirgi isikunäitusel näeb mormoonide lemmikasju ({{commentsTotal}})

Alissa Nirgi
Alissa Nirgi Autor/allikas: Hobusepea galerii

Kolmapäeval, 22. veebruaril kell 18 avab Alissa Nirgi Hobusepea galeriis isikunäituse "Kahekaupa", kus näeb Eestis teenivate mormoonide isiklikke lemmikinimesi ja -kohti.

Näitusel saab näha fotoseeriat, mis on valminud koostöös kaheksa mormoonikogukonna misjonäriga, kes teenivad Tallinna, Pärnu ja Tartu Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse kirikus. Kunstniku palvel on koos elavad misjonärid teinud ühekordsete kaameratega pilte oma lemmikkohtadest, -inimestest, -objektidest ja -olukordadest, et sel viisil teada saada nende isiklikke eelistusi.

Oma loomingus kasutab Alissa Nirgi dokumentaalset lähenemist. Aineseks on peamiselt inimese võõrandumine keskkonnast, kohanemine ja kuuluvustunne. Huvitudes teemadest nagu migratsioon ja keelebarjäär keskendub ta inimestele või inimrühmadele, kes on mingil moel kahe vahel: nad on eemaldunud või eemaldatud oma tavapärasest keskkonnast ja oma uues ümbruses võõrad.

Alissa Nirgi on Tallinnas elav ja töötav fotokunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala bakalauruseõppe 2016. aastal. Hetkel õpib Nirgi Tallinna Ülikooli visuaalkunsti teraapia täiendkoolitusel. 2015. aastal pälvis Alissa Nirgi Eduard Wiiralti nimeliste stipendiumi. Laiemat tuntust on kogunud tema fotoprojektid "Uus maa minu akna taga" (eksponeeritud aastatel 2015-2016 mitmel näitusel, muuhulgas Tallinna Fotokuu raames EKA galeriis, Dymchuki galeriis Kiievis ja Riia fotograafia biennaalil) ja avaliku ruumi teos "Kaspar istub" (2015, Tallinna linnaruumis).

"Kahekaupa" jääb avatuks 13. märtsini 2017.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: