Andres Laan: tehisintellekti areng muudab inimest vähem müstiliseks ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli neurobioloog ja kollektiivse intelligentsuse uurija Andres Laan, kellega vesteldi tehisintellekti olemusest ja selle mõjust inimese arengule.

Hiljuti ilmus Andres Laane raamat „Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest“, mille peamine idee on leida sarnasusi erinevate süsteemide intelligentsuses.

„Mind ajendas seda raamatut kirjutama see tunne, et ma nägin tehisintellekti maailma oma tuttavatest erinevalt, kellega vesteldes jääb mulje, et nende arust on maailmas ainult üks intelligentne organism – inimene. Minule kui loodus-, tehnoloogia- ja matemaatikahuvilisele on jäänud vastupidine mulje. Omalaadseid intelligentsuse märke on näha kõikides loomades, ka kärbestes ja isegi ümarussides. Mis teeb just inimese eriliseks on see, et inimeses on väga palju kontseptuaalsel tasandil erinevaid intelligentsuse algoritme kokku tulnud. Evolutsioon on pannud need algoritmid omavahel mängima, nii et sellest on saanud see võimas ja majesteetlik inimkultuur. Ma tahtsin inimestele selgitada seda, et me oleme loomariigi ja tehismaailmaga mitmeski mõttes samal tasandil,” rääkis Laan.

Tehisintellekt on agent, mis ammutab ümbritsevast keskkonnast informatsiooni ja teeb selle põhjal kasulikke otsuseid. Laane sõnul ei ole aga niivõrd oluline eristada süsteemide „tehislikkust”, kuna tehisintellekti uuringud on näidanud, et nii tehislik kui looduslik intellekt on oma algoritmides üha sarnasemad.

„Vanasti ajaloos tehti ju ka selliseid väiteid asjade kohta, mis tunduvad praegu väga lihtsad, nagu näiteks biokeemia ja haigused. Arvati, et meil on küll võimalik teha plastiliini ja äädikhapet, aga me ei saa kunagi aru inimkeha sisemisest keemiast. Tänapäeval on biokeemia ravimite kaudu meile intuitiivselt kõigile tuttav. Ma arvan, et tehisintellekt on ajaloolises perspektiivis samas sammus, kus biokeemia oli umbes 100 aastat tagasi. Samas me peame olema ettevaatlikud, kuna see, et me saame mingi asja simulatsioonis või teoreetilisel ja isegi praktilisel tasandil taasluua, ei tähenda, et ta töötab samamoodi nagu bioloogia. Aga meil on veenvaid tõendusmaterjale, mis annavad alust arvata, et nad on väga sarnased. Tehisintellektiga paistab, et mõned algoritmid mõtlevad sarnaselt kui inimene,” selgitas ta.

Tehisintellekti uurimine ongi oluline just seetõttu, et see aitab mõista inimest ennast. „Selle uurimine on mulle õpetanud, et inimene ei ole tegelikult nii keeruline, kui ta tundub. Keeruline on meid ümbritsev maailm, aga see inimese sisemine algoritm, mis aitab meil sellest maailmast aru saada, on üllatavalt lihtne. See tehisintellekti areng on üks nendest suurtest intellektuaalsetest revolutsioonidest, nagu kunagi evolutsiooniteooria või biokeemia õitsele puhkemine, midagi sellist, mis muudab inimest vähem müstiliseks ja iseenda igapäevane mõtlemine saab mõistetavamaks,” selgitas ta.

Inimese intellekt on kombinatsioon neljast algoritmist: „Kõige madalamal tasandil on negatiivne tagasiside, mis muretseb lihtsate funktsioonide eest, et sul süda tuksuks ja hingamine töötaks. Sellest kõrgemal on sellised protsessid, mis võimaldavad visuaalsest- ja helimaailmast aru saada, ka näiteks refleksid, mis võimaldavad vältida näkku lendavat jalgpalli. Sellest natuke kõrgemal on veel innustusõppe algoritmid, mis aitavad korrata neid tegevusi, mis meile on meeldivaks osutunud ja vältida neid, mis on ebameeldivad. Aga kõige selle otsas on veel see kõige mõistatuslikum asi – meie maailma simuleerimise mudel. Me võtame otsuseid vastu oma peas, maailma simulatsioonis ja vaatame, mis tagajärjed meie otsusel seal on. Selle asemel, et raisata oma aega maailmas tegutsemisele, me tegutseme peaaegu ainult oma ajus ja võib-olla ainult 5% otsustest teeme reaalses maailmas.”

Tehnoloogia areng muudab Laane sõnul ka seda, kuidas inimese aju toimib: „Inimese mõtlemine on nagu kümnevõistleja keha, kui sa treenid liiga palju odaviset, siis selle arvelt kaugushüpe läheb viletsamaks. Kui sa veedad liiga palju aega oma nutitelefonis, siis su sügav mõtlemine ja pikaajaline mälu muutuvad viletsemaks. Sa paigutad kogu oma intellektuaalse energia sellele, kuidas kiiresti reageerida sündmustele, mis toimuvad kümne sekundi või kümne minuti raames, mitte 20 tunni raames, mida on vaja näiteks raamatusse süvenemisel. Kuna inimese aju on plastiline, ta muutub ja kohaneb pidevalt, eelkõige selliseks, et ta oleks võimalikult hea nendes asjades, mida sa päeva jooksul kõige rohkem teed, siis loomulikult kui muutuvad sinu aju kasutamise mustrid, muutub ka sinu aju võimekus erinevate ülesannete lahendamisel.”

Inimese manipuleeritavus erinevate kanalite ja vahendite kaudu on Laane arvates tõsine oht, mida saaks samuti maandada tehisintellekti uurimise kaudu. „Tehisintellekti häkkimine on sarnane sellele, kuidas on võimalik ka inimesi häkkida. Me peame uurima, kuidas inimese emotsioonide ja ihaluste häkkimine käib. Tehisintellekt on hea tööriist, kuidas seda uurida,” rääkis Laan.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Paavo Järvi Klassikaraadios

Paavo Järvi: üheksas sümfoonia on alati väga sümboolne sümfoonia

Klassikaraadios käis külas Paavo Järvi, kes dirigeeris teisipäeval Estonia kontserdisaalis Eesti ja ka maailma muusikaloo jaoks väga olulist kontserti, kus esiettekandes kõlas Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia. Järvi märkis Klassikaraadiole, et ta polegi jõudnud õieti toimunut veel päris korralikult läbi seedida.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: