Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia ({{commentsTotal}})

Hamburger
Hamburger Autor/allikas: AFP/Scanpix

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?

Eesti elanikkond on Euroopas üks kiiremini rasvuv rahvas. Sotsiaalministeeriumi blogist võib lugeda, et ülekaalulisus ja rasvumine on suurimad terviseriskid ja see trend on Eestis iga aastaga kasvav. Analüüs lõpeb tõdemusega, et “liigne kehakaal on saamas üha tõsisemaks rahvatervise probleemiks, millel on suur koormus nii ravikindlustussüsteemile kui ka ühiskonnale tervikuna. Seetõttu oleks tarvis kiirelt ja efektiivselt rakendada tõenduspõhiseid ja toimivaid poliitikameetmeid, et võidelda ülekaalulisuse ja rasvumisega ning nendega kaasnevate terviseprobleemidega.” Analüütikud on välja arvutanud, et kõrge kehamassiindeksi tõttu on Eesti elanike tootlikkus 10 aasta jooksul vähenenud umbes 647 miljoni eurot.

Elutempo on tänapäeval kiire ning mugavusest ja ilmselt ka hinna tõttu lepitakse sageli kiirtoiduga – kaheraudne Statoilist, burger McDonaldsist või saiake kioskist. Teen seda pattu isegi, pigem küll pikemate autosõitude ajal, aga siiski – fast food kuidagi sobib road trip’iga kokku.

Aga nagu kõigega siin elus kipub olema – päeva lõpuks loeb mõõdukus, tuleb osata piiri pidada, kõigel on hind ja liialdamine maksab haledalt kätte. Olgu selleks siis kiirtoit, hoo pealt tehtud ja läbimõtlemata finantsotsused või pealkirjapõhised järeldused. Lõppkokkuvõttes tuleb kõik meie endi elukvaliteedi arvelt.

Kiirtoidu, kiirmoe, nn klikimeedia ja üleüldise kiirustamise kõrvale võiks proovida tarbida ka aeglast.

Või vähemalt märgata, et sellised variandid ka eksisteerivad. Ja need võivad olla täitsa meeldivad lahendused.

Foto: Hip, Hip, Hurrah! (1888) by Peder Severin Krøyer, Wikipedia

Rohkem slow food, slow fashion & slow journalism

Kihutamine annab adrenaliini, aga ka slow motion võib pakkuda pinget, andes võimaluse märgata, süveneda, nautida. Tehnoloogia areng on toonud kaasa üha kiireneva elutempo, kus kraavipervele ei tohi jalgu puhkama istuda – jääd elust maha. Aga mis teha, kui ei taha kogu aeg karusselliga sõita? Selleks tuleb lihtsalt maha astuda ja endale aega võtta.

Mul on tunne, et maailm pöördubki selles mõttes rohkem itta, et järjest suurem osa inimesi soovib rahu, aega iseendale ja kõik väline ei ole enam nii in. Et kätte on jõudnud/jõudmas aeg, kus väike on jälle ilus. Väike pagaritöökoda, väike moefirma, mis toodab riideid, mis vastanduvad anonüümsele masstootmisele (slow fashion) ja mille tarbimisiga on pikem. Neid tooteid iseloomustab teostuse kõrge kvaliteet, põhjalikkus, läbimõeldus, isikupärasus, inimest väärtustav rahulik mõtteviis. Mu meelest sobib siia ritta ka aeglane ajakirjandus. Kas kõik on ikka nii oluline, et peame olema kogu aeg sisse lülitatud (push notification)? Kas meil on ikka kõike ja nii palju vaja? Ja kiiresti? Ja korraga?

Citius, altius, fortius on olümpiamängudest tuttav üllas deviis, aga kui õige võtaks kõiges pisut tempot maha? Äkki nii jõuame kaugemale? Elu pole (ainult) sport, kus oma suutlikkuse piire päevast-päeva tagant piitsutada. Kiirustame aeglaselt.Vahelduseks.

p.s. Raamatusoovitus – Daniel Kahneman “Kiire ja aeglane mõtlemine”. Raamat kirjeldab inimese mõtlemisprotsesse, mille eest määrati Kahnemanile 2002. aastal ka Nobeli majanduspreemia.

Edasi.org

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Edasi.org



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: