Kirjandusfestival HeadRead teeb kummarduse Soome Vabariigile ({{commentsTotal}})

Seitsme nädala pärast algab kirjandusfestival HeadRead, mille programmis on viie päeva jooksul 75 sündmust, kus astub üles 112 kirjanduslikku esinejat nii Eestist kui välismaalt.

Festivali kavas on alates neljapäevast Soome Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud vestlusringide sari, kus arutletakse iseseisvumise ja iseseisvuse tahkude üle. Teema on igati aktuaalne, sest aasta pärast tähistab 100. sünnipäeva Eesti Vabariik ja kahe riigi ajaloos on mõndagi ühist. Nii käsitletakse vestlusringides noore rahva eneseotsinguid, vaikivaid aastakümneid ning kultuurilist ärkamist, aga ka kahe rahvuse kirjanduslikke suhteid.

Festivali väliskülalised katavad pea tervet Euroopat, kaugeim külaline tuleb aga Malaisiast. HeadReadi võõrkeelses programmis on, nagu tavaks saanud, eraldi rõhk venekeelsel kirjandusel ning ka lastekirjanduse programmis võõrustatakse taas tuntud ja eesti keeles ilmunud väliskirjanikke.

Kirjandusfestivali HeadRead mahukas eesti kirjanduse programmis saab publik tänavu harukordse võimaluse kuulata kirjanike värskeimat loomingut, mis on lausa nii värske, et pole isegi veel ilmunud. Tavapäraselt palju on programmis luuleüritusi nii noorte kui ka kogenumate autorite osalusel, nii hillitsetumas kui ka vabamas keskkonnas. Programmi juurde kuuluvad juba traditsiooniks saanud kirjanduslikud jalutuskäigud Tallinna linnaosades ning erinevaid kunstižanre kokakunstist muusikani ühendavaid ettevõtmisi.

Kirjandusfestival HeadRead toimub üheksandat korda ning kestab 24.-28. maini. Festivali kõik sündmused on tasuta, välja arvatud luulemissa ning teatrietendused või filmid. Festivali kogu programmi koos viimaste lisandustega leiab kodulehelt.

Toimetaja: Valner Valme



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: