Eesti kinodesse jõudis Andrzej Wajda viimaseks jäänud linateos ({{commentsTotal}})

Poola režissööri Andrzej Wajda viimaseks jäänud film "Järelkujutis" jõudis ka Eesti kinolevisse. Film jutustab Poola avangardisti Władysław Strzemiński saatusest stalinistliku režiimi ajal, kui ainus lubatud kunstivorm oli sotsialistlik realism.

Andrzej Wajda suri möödunud sügisel 90-aastaselt. Filmisemiootik Katre Pärn on nimetanud tema viimast filmi loominguliseks testamendiks, milles väljendub ellujääja kohustus meelde tuletada ja lahata neid ajaloo peatükke, mis muutsid ellujäämise eriliseks.

"Tegemist ei ole filmiga kunstnikust ja tema kunstist, pigem on tegemist inimesega, kes jääb bürokraatliku masinavärgi hammasrataste vahele," sõnas Katre Pärn "Aktuaalses kaameras" ja lisas, et selle traagilisus tuleb osalt sellest, et hammasrataste vahele jääb inimene, hoolimata oma suurtest teenetest ja tuntusest.

Oma filmides laveeris Wajda pidevalt režiimi ja vabadust ihkava publiku ootuste vahel. Tema karjäär tegi suure hüppe, kui 1957. aastal valminud film "Kanal" tõi talle Cannes'i filmifestivalil žürii eripreemia. Verisest Varssavi ülestõusust rääkiv film oli üks esimesi kriitiliste ajalookäsitluste seas.

Filmiajaloolase Lauri Kärgi sõnul on Wajda kõige olulisem film aga 1958. aastal valminud "Tuhk ja teemant". "See film on meie jaoks, kes me oleme ka sotsialistlikus süsteemis elanud ja põhimõtteliselt pidime samasugustes tsensuuri oludes oma loominguga tegelema," tõdes Kärk ja tõi välja, et film näitas kujukalt seda, kuidas kõigele vaatamata on võimalik leida oma nišš, kus sa mahud raamidesse, ja jääd iseenda suhtes ausaks.

Andrej Wajda viimaseks jäänud film "Järelkujutis" oli möödunud aastal Poola võõrkeelse filmi Oscari kandidaat. Alates 17. maist saab seda näha kinos Artis.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: