Arvustus. Üks kultuurisündmus oli viimane ({{commentsTotal}})

Siiri Jürise kaitsmisel vasakult Peeter Talvistu, Vano Allsalu, Mari Roosvalt, Anne Parmasto ja Jaan Elken.
Siiri Jürise kaitsmisel vasakult Peeter Talvistu, Vano Allsalu, Mari Roosvalt, Anne Parmasto ja Jaan Elken. Autor/allikas: Veiko Klemmer

Selleks oli Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetajate avalik kaitsmine Tartu Kunstimajas. Seekord 31. märtsil. Bakalauruse kraadi kaitsesid Jane Tiidelepp-Rähn, Paap Nõmm, Egon Erkmann, Anastasia Lember-Lvova, Anna Lumijõe, magistrikraadi Siiri Jüris, Martin Urb, Kaire Nurk.

Esimesena astus tulle Jane Tiidelepp-Rähn teemaga „Vastsündinu kunstis. Valguse kartus“. Sellega kaasnes uurimus sündimisega seotud meditsiinilistest ja filosoofilistest probleemidest ning vastsündinute kujutamisest kunstis. Paap Nõmm on oma seerias „Elu vormid“ portreteerinud ahve ja inimesi, visualiseerides humoorikas võtmes Darwini teooriat inimese kujunemisest. Semiootik Egon Erkmann seerias „M-E-T-S“ tegeleb nagu Valdur Mikitagi inimese, kui kultuurikandja ja metsa, kui kultuuritu ruumi suhetega. Ta on sõna „mets“ lahti harutanud eksistentsi põhipunktideks: M (mets/mina), E (elu/ego), T (tuli/tera), S (sünd/surm).

Teise korruse peasaal on täidetud Siiri Jürise 13 portreega teemal „Kahe vahel“. Pealkiri tähendab olekut ärevuse ja üksinduse vahel või mõlemat. Noore kunstniku kohta väga head näod (anonüümsed) ongi rohkem või vähem murelikud, veel õnnestunumad on lauale asetatud käed, mis pidavat väljendama sisemist pinget. Samas on laua sinakas toon ja eskiislik pintslitõmme põhjendamatus kontrastis ülejäänud lõuendi klassikaliselt tiheda läbimaalinguga.

Siiri Jürise maal.

Anastasia Lember-Lvova on portreteerinud koolikaaslast, näitlejaks õppivat Jan Teeveeri töös „Demonstrant“. Näitleja demonstreerib selliseid nägusid, mida ei sobi teha ja selliseid, mida ühiskond aktseptib. Autor kutsub üles siirusele, oma tundeid mitte häbenema. Noore autori hüperrealistlikku portreed on plakatlikult pinnalised ja samas emotsionaalsed ning Harry Liivrand võrdles neid ameeriklase Alex Katzi kunstiga.
Vastasruumis eksponeerib Anna Lumijõe viit eri tantsustiile kujutavat kompositsiooni („Tantsi minuga“). Tantsustiile tutvustades tantsis kunstnik ka ise ja lõpuks professor Jaan Elkeniga. Kuid tantsustiile kujutavas kunstis edasi anda on ääretult raske.

Väikse galerii täidab vaid üks maal, Martin Urbi vanaema „Õie“ ning sirmi taga täpselt samas miljöös intervjuu temaga. Magistrant kirjutab: „Siin istub 91-aasane naine, ta tikib loodust ja ootab surma“. Tegelikult me ei näe kurbust, vaid oma tikandite keskel istuvat rahulikku jõulist naist, kes teeb kokkuvõte oma töörohkest ja ilusast elust. See on õnnestunud pühendus vanaemale.

Kaire Nurga magistritöö „Protsessioon. Pühendus kõigile, kelle paletid jäid Toomele“ on luigelaul ülikooli maaliosakonnale. Ta oli Vanas Anatoomikus maaliosakonna prügikastist üles korjanud 34 paletti, naelutanud need põiklauale ja need lauad omakorda ümber anatoomikumi puudele kinnitanud. Nurk ütles, et paletid on puudel nii kaua, kuni maaliosakond taastatakse. Ka Jeesus tõusis oma ristilt üles.

Kaitsmised algasid komisjoni esimehe Harry Liivranna kõnega, kus ta kahetses TÜ maaliosakonna sulgemist muuhulgas sellepärast, et erinevalt EKAst õpetati siin korralikult klassikalist maali. Mina lisan, et eriti hästi figuuri. Kaire Nurk aga esitas ainult kontseptualistliku installatsiooni, millega kaasnes protsessioon. See kõik oli väga vaimukas, kuid me ei saanud midagi teada tema erialastest oskustest, nendest, mille eest ta sai magistrikraadi.

Maaliõpe sai alguse 1988. Esimene lend lõpetas 1993: Peeter Allik, Katrin Vahimets, Maire Õnnepalu. Suurim arv lõpetanuid – 17 -- oli 2012 ja 2016. Tänavune lend on 25s.

Näitus Tartu Kunstimajas on avatud 18. juunini.

Vaadake lõpetajate videoid.

Toimetaja: Valner Valme



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: