Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest ({{commentsTotal}})

Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

Afektide ja emotsioonide uurimine on üks aktuaalsemaid kultuuriuuringute valdkondi, mis laiendab ratsionaalse inimkogemuse uurimist olulise dimensiooni võrra ja aitab ühiskonda mitmekülgsemalt mõtestada. Kirjandus ja teised kunstid ühelt poolt peegeldavad inimeste tajusid, kuid teiselt poolt kutsuvad neid ka esile.

Konverents keskendub moderniseerumisprotsessiga seotud hirmudele ja lootustele, mis said alguse 19. sajandi naturalismist ja dekadentsist ning mõjutasid erinevaid kunstivaldkondi ja seeläbi ka ühiskonda laiemalt kogu 20. sajandi vältel. Ettekandeid peetakse kirjandusest, kujutavast kunstist, muusikast ja teatrist, nii üksikautorite loomingust, žanritest kui ka konkreetsetest teostest. Erilist tähelepanu pööratakse kunstilistele moderniseerumisprotsessidele soome, eesti, poola, prantsuse ja inglise kirjanduses. Konverentsi peamine töökeel on inglise keel, kuid ettekandeid on ka prantsuse keeles.

Rahvusvaheline konverents, mis toob esinejaid kokku Euroopast, Põhja-Ameerikast, Aasiast ja Austraaliast, on jätkuks kahe maa, Eesti ja Soome, kirjandus- ja kultuuriuurijate aastatepikkusele edukale koostööle. Eriti viljakas on olnud dekadentsi ja naturalismiuurijate rahvusvaheline võrgustik, mille raames on alates 2008. aastast korraldatud teadusüritusi ja osaletud üksteise uurimisprojektides.

Konverentsi kahel esimesel päeval, 15. ja 16. augustil peetakse ettekandeid ja paneeldiskussioone Tallinnas, seejärel sõidetakse üle lahe ja 17. ning 18. augustil jätkub üritus Helsingis. Plenaarettekannetega esineb neli rahvusvaheliselt tunnustatud ja hinnatud modernismiuurijat. Tallinnas peavad plenaarettekande prof Matthew D. Potolsky Utah ülikoolist ja prof Pirjo Lyytikainen Helsingi ülikoolist ja Helsingis prof Patrizia Lombardo Genfi ülikoolist ja prof Carolyn Burdett Londoni ülikoolist.

Toimetaja: Valner Valme



Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

Kaur Riismaa

Luule Eestile. Kaur Riismaa "Neti.ee"

Eesti Vabariigi 100. ja Raadioteatri 90. sünnipäeva aastal kõlab ERR-i raadioprogrammides "Luule Eestile". Raadioteater koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tähistab Eesti Vabariigi juubeliaastat luulelugemisega läbi alanud aasta. Kaur Riismaa esitas luuletuse "Neti.ee"

FILM
TEATER
"Teatrivaht"

Meelis Oidsalu: Eesti on täis teatrihulle

14. jaanuaril alustab Vikerraadios uus saade "Teatrivaht", kus arutletakse eesti teatris ja Eesti teatrites toimuva üle. "Vikerhommikus" oli külas saate toimetaja Meelis Oidsalu, kes rääkis lähemalt, mida värske saatesari endast kujutab.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Jaan-Eik Tulve

Jaan-Eik Tulve: muusika kuulamine on omamoodi vaikus

Aasta muusik Jaan-Eik Tulve rääkis Klassikaraadiole ja tööst ja elust, jutuks tuli muuhulgas ka see, kui määramatul mõõdul on tema südant avardanud võimalus koos töötada Arvo Pärdiga. Tulvega kohtus Marge-Ly Rookäär.

Arvamus
Et tsirkus rahvale hea on, teadsid juba Vana-Rooma keisrid, kelle eelis oli see, et nad ei pidanud iga natukese aja tagant tagasivalimise pärast muretsema. Meie omad peavad ja seetõttu on loota, et iseseisvuspäeva kõnevõistlus tuleb enneolematult terav. P

Kaarel Tarand: kriitik juubeliaastal

Iseseisvuspäeva tavapärase kahepäevase tsükli asemel vältab esindusisikute road-show sel aastal vähemalt neli, sest kõned tahavad pidamist "kõigis Eestimaa nurkades".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: