Arvustus. Mäslev äng mäslevast ängist ({{commentsTotal}})

"Teisitimõtleja" Autor/allikas: Vaba Lava

Uuslavastus

"Teisitimõtleja"

Lavastuse autor ja lavastaja on Andri Luup, kunstnik Arthur Arula, produtsent Ere Naat, näitlejad Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Mari Abel või Laura Peterson ja Eliann Tulve. Produktsioon Vaba Lava.

Etendused toimuvad veel 8. ja 10. novembril ning 9. ja 10. detsembril Eesti
Tantsuagentuuri saalis Hobujaama 12.

“Vabanda, et kõik, mis hinge peal/ täna on pidevalt keelel/ vabanda, et mu mõistus ei tea/ mida ette võtavad meeled,” laulis ansambel Velikije Luki. Kõik, mis hingel, on peaosalisel Ivo Uukkivil, kes ise hüüdnime Munk all nood sõnad pungiklassikasse röökis, keelel ka etenduses “Teisitimõtleja”.

Uukkivi saab sisuliselt mängida ennast. Endist punkarit, kes, nagu etenduse tutvustus sõnastab, on tõejärgses mitmeplaanilisuses kaotanud igasuguse fookuse. Kunagi Harjumäel ja teistes legendaarse maine omandanud paikades kogunenud punkarite maailmavaate konstruktiivse poole moodustas mässamise ja laaberdamise kõrvale iha vabaduse järele, mille tagamisega Nõukogude võim just kõige lahkem polnud. Nüüd on see vabadus käes ning mässata on jäänud veel vaid internetipaketi hinnatõusu vastu. Suunatu mäss muutub aga kergesti lihtlabaseks, ennasthävitavaks ja naeruväärsekski vihaks.

Andri Luubi lavastus möödub vormilt lihtsas ja eriliselt pingutamata stiilis. Näitlejad ise korjavad Tantsuagentuuri saali nurgas asuvas garderoobis kokku sisenejate palitud. Ei juhtu just igapäevaselt, et saab oma mantli pahasel pilgul põrnitsevale peaosalisele ulatada ning siis oma koha sisse võtnuna jälgida, kuniks ajutised garderoobitöötajad viimasedki hilinejad ära ootavad.

Esimene pooltund koosneb sisuliselt monoloogist ja monoloog omakorda kanaliseerib terve punkarite põlvkonna etableerumist. Üks koostab ristsõnu, teine on seltskonnaajakirjanik, kolmas lihtsalt surnud, kirjeldab Uukkivi kunagiste pungiparunite ja kontrakultuuri ikoonide saatust. Tänaseks on jäänud vaid regulaarsed nostalgiaintervjuud igavlevatele ajakirjanikele, kes tahavad teada, kas punk on siis ikkagi surn’d või ei ole. Samas pole “Teisitimõtleja” nendes küsimustes kuri ega kriitiline, vaid suudab elu säärase käigu üle kogu peategelaste räuskamise juures üpris elutervelt muiata.

Küsimustele pungi koolnuseisundist, elujõulisusest ja olemusest lavastus vastama ei tõtta, ehkki soovitusi noortele punkaritele küsib ka üks telefoniliinile jõudnud ajakirjanik. Uukkivi bändikaaslane Villu Tamme on J.M.K.E. loos “Paneme punki” ironiseerinud uue harjakandjate põlvkonna üle nii: “Ma olen anarhist, ma olen punkar/ ma olen maailma nael/ meri on põlvini, nalja on nabani/ pihus on pudelikael”. Teisitimõtlejale on põlvini läbi seina kostva metal-ansambli mürast, nabani modernse maailma mugavustest ja kõrini enda pidetust raevust.

Lavastuse teises pooles taandub Uukkivi vaikivale tagaplaanile ning otsa võtab üle kaasajas oluliselt ladusamalt hakkama saav vihaterapeut vastavalt mängukorrale Laura Petersoni või Mari Abeli esituses. Naine püüab mehest aru saada ja talle tasakaalukat ning rahulikku pidepunkti pakkuda. Kiht kihi järelt koorub aga maha ka konsultandi enda malbe väline ilme. Tea, kas lavastaja püüab sarnaselt näiteks parasjagu kinotiiru lõpetava Ruben Östlundi “Ruuduga” näidata, et skandinaavialiku väljapeetud ja turvalisuse välispinna all peidab end määratul hulgal väljapääsu ootavaid pingeid. Ühtäkki paistab ekspunkari seni pigem tragikoomilisena näinud filtrita raev hoopis ehedama ja õilsamana, kui täisväärtusliku kodaniku allasurutud ja läbitöötamata sisemised tungid.

“Teisitimõtleja” töötab vaatamata huvitavale teemapüstitusele paremini eneseiroonia kui tõsimeelse süvitsiminekuna. Eks ole ka punk sagedamini lihtne ja vaimukas, kui keeruline ja suurtele küsimustele vastuseid sõnastav. Rollikonflikti ja tegelaste moraalsete vastuoludega jõutakse nende sõnastamise ja väljendamiseni, kuid mitte lahendamiseni. Tervistavat huumorit on samal ajal küllaga, ja isegi neile, kes erinevalt siinkirjutajast kunagi Villule, Freddyle ja Trubetskyle imetlevalt alt üles ei vaadanud, peaks jaguma üksjagu äratundmist ühiskonna kombitsaisse mähitud saamisest. 

Toimetaja: Valner Valme



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: