Kui tavaliselt sünnib lavastuse kujundus koostöös näitetrupi otsingutega, siis tänastes etendustes pidid koreograafid sobituma olemasolevasse näitusse, vahendas Aktuaalne Kaamera. Kas võõrasse kunstiteosesse sisenemine täiendab või lõhub kunstniku kontseptsiooni?

Täna avasid kunstnikud lühietendustega Tallinna galeriides oma uurimusküsimusi elavast kehast visuaalkunsti näitusel.

Viimastel aastatel on eriti elavdunud kahepoolne huvi kunsti-institutsioonide ning etendajate ja tantsukunstnike vahel. Kohati on see kohtumine väga värskendav, teisalt tuleb esmase õhina järel esitada ka kriitilisi küsimusi selle kohta, mida kohtumine loob ning mida lõhub. Uurimuspraktikumi "Whitefield" raames kutsus Sõltumatu Tantsu Lava koostöös Tartu Kunstimuuseumiga kunstnikud uurima, kuidas suhestub elav, liikuv keha elutute objektide kõrval visuaalkunsti näitusega.

Projektis osalesid Henri Hütt, Urmas Lüüs, Triin Marts ja Liis Vares, kes tõid publiku Kunstihoone galeriisse, Draakoni ja Hobusepea galeriisse. Sündmus algas Kunstihoone galeriist, kus Triin Marts suhestus Peterburi lava- ja visuaalkunstniku Šiskin-Hokusai näitusega "Teine elu".

"Proovisimegi, kas teatrisaalis tekkivat kõrgendatud meeleolu on võimalik üle tuua galeriidesse," põhjendas Hütt.

Hobusepea galeriis avatud Richard Wagneri "Valküüride lennust" tõukunud Johannes Säre isikunäitusega töötasid Henri Hütt ja Liis Vares. Henri Hütt loob näitusele performatiivse aktsiooni "Sümfooniline tühjus" ning Liis Vares avas galerii ja etenduse vahelisi ajalisi suhteid.

Draakoni galeriis avatud Mari Prekupi ja Hannah Harkese näitusel „Maapind puu all kihas nagu kogudus" testis Urmas Lüüs, millise lisatasandi loob tehnoloogia ja heli käesolevale väljapanekule.

Kunstiteadlane Tamara Luuk kinnitas, et hübriidkunst on üha enam levinud nähtus. "Praegu on aeg, kus kõik segunebki," selgitas ta ning lisas, et näiteks Triin Marts on ka ise maalikunstiga tegelenud ning püüab vabakunsti tuua igale poole.

Sõltumatu Tantsu Lava projekt Whitefield toimub koostöös Tartu Kunstimuuseumi näitusega "Muuseumi koreograafia", mis vaatleb, kuidas koreograafia vahenditega saab kunstimuuseumi konteksti uurida. Selle teema jätkamiseks ja laiendamiseks töötavadki neli kunstnikku Sõltumatu Tantsu Lava kutsel mitmeosalises uurimuspraktikumis teemaga, kuidas saab (etendus-/tantsu-)kunstnik suhestuda juba olemasoleva näitusega.