Tantsijad näitasid kunstigaleriides elavaid inimkehi ({{commentsTotal}})

Kuidas suhestub elav ja liikuv inimkeha elutute kunstiobjektidega? Sellele küsimusele püüdsid täna vastata 4 tantsijat, kes andsid lühietendusi Tallinna kunstigaleriides.

Kui tavaliselt sünnib lavastuse kujundus koostöös näitetrupi otsingutega, siis tänastes etendustes pidid koreograafid sobituma olemasolevasse näitusse, vahendas Aktuaalne Kaamera. Kas võõrasse kunstiteosesse sisenemine täiendab või lõhub kunstniku kontseptsiooni?

Täna avasid kunstnikud lühietendustega Tallinna galeriides oma uurimusküsimusi elavast kehast visuaalkunsti näitusel.

Viimastel aastatel on eriti elavdunud kahepoolne huvi kunsti-institutsioonide ning etendajate ja tantsukunstnike vahel. Kohati on see kohtumine väga värskendav, teisalt tuleb esmase õhina järel esitada ka kriitilisi küsimusi selle kohta, mida kohtumine loob ning mida lõhub. Uurimuspraktikumi "Whitefield" raames kutsus Sõltumatu Tantsu Lava koostöös Tartu Kunstimuuseumiga kunstnikud uurima, kuidas suhestub elav, liikuv keha elutute objektide kõrval visuaalkunsti näitusega.

Projektis osalesid Henri Hütt, Urmas Lüüs, Triin Marts ja Liis Vares, kes tõid publiku Kunstihoone galeriisse, Draakoni ja Hobusepea galeriisse. Sündmus algas Kunstihoone galeriist, kus Triin Marts suhestus Peterburi lava- ja visuaalkunstniku Šiskin-Hokusai näitusega "Teine elu".

"Proovisimegi, kas teatrisaalis tekkivat kõrgendatud meeleolu on võimalik üle tuua galeriidesse," põhjendas Hütt.

Hobusepea galeriis avatud Richard Wagneri "Valküüride lennust" tõukunud Johannes Säre isikunäitusega töötasid Henri Hütt ja Liis Vares. Henri Hütt loob näitusele performatiivse aktsiooni "Sümfooniline tühjus" ning Liis Vares avas galerii ja etenduse vahelisi ajalisi suhteid.

Draakoni galeriis avatud Mari Prekupi ja Hannah Harkese näitusel „Maapind puu all kihas nagu kogudus" testis Urmas Lüüs, millise lisatasandi loob tehnoloogia ja heli käesolevale väljapanekule.

Kunstiteadlane Tamara Luuk kinnitas, et hübriidkunst on üha enam levinud nähtus. "Praegu on aeg, kus kõik segunebki," selgitas ta ning lisas, et näiteks Triin Marts on ka ise maalikunstiga tegelenud ning püüab vabakunsti tuua igale poole.

Sõltumatu Tantsu Lava projekt Whitefield toimub koostöös Tartu Kunstimuuseumi näitusega "Muuseumi koreograafia", mis vaatleb, kuidas koreograafia vahenditega saab kunstimuuseumi konteksti uurida. Selle teema jätkamiseks ja laiendamiseks töötavadki neli kunstnikku Sõltumatu Tantsu Lava kutsel mitmeosalises uurimuspraktikumis teemaga, kuidas saab (etendus-/tantsu-)kunstnik suhestuda juba olemasoleva näitusega.

Toimetaja: Helen Eelrand

Allikas: Aktuaalne Kaamera



FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: