Aino Pervik: kirjanduses on üleminekuaeg, otsitakse uusi teemasid ({{commentsTotal}})

Aino Pervik.
Aino Pervik. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

8. veebruaril avaldati riiklike kultuuripreemiate laureaadid, kus tunnustuse pikaajalise väljapaistva tegevuse eest pälvis kirjanik Aino Pervik. Uurisime talt, mida ta arvab praegu Eesti kirjandusest ning mis tal endale lähiajal ilmumas on.

Kas praegu on veel lihtne lastele raamatuid kirjutada, või otsivad lapsed juba midagi hoopis muud?

Kunagi ei ole ju kõik lapsed lugenud, aga mulle tundub, et ka praegu on küllalt palju lapsi, kes siiski raamatuid loevad. On meeldiv kirjutada lastele.

Kas midagi on selle juures muutunud? Kui te mõtlete sellele, millest te paarkümmend aastat tagasi kirjutasite, siis kas teemad on muutunud?

Kogu meie elu on väga palju muutunud, seega loomulikult ka teemad.

On teil ka enda raamatute juures tegelane, kelle juurde te kõige meelsamini tagasi lähete ja kes kõige rohkem meeldib?

Jah, on mõned sellised. Mul on üks raamat "Maailm Sulelise ja Karvasega", mis ei ole suurt tähelepanu saavutanud, aga mis on mulle endale väga armas. Sealt on tegelane Suleline, kes mulle meeldib.

Mulle meeldivad muidugi ka Arabella ja Kunskmoor, mida üldiselt rohkem teatakse.

Kas selline riiklik kultuuripreemia on teile üldse tähtis või ootate pigem lihtsalt, et inimesed loeksid teie raamatuid?

See küsimus on kahetine - loomulikult mul on hea selle preemia üle, igaühel oleks, aga kindlasti meeldiks mulle väga, kui ka minu raamatuid loetaks. Ja tegelikult loetakse veel, seega kõik on väga hästi.

Mida te praegu laiemalt Eesti kirjandusest arvate? Kas on head ajad või on millestki vajaka?

Ma arvan, et praegu on üleminekuaeg, kui otsitakse uusi teemasid. 20. sajandi teemad on juba üsna läbikirjutatud, seega huvitav on jälgida, mis toimub.

Mis teil endale praegu öökapil on, mida ise loete?

Üldiselt on küllalt palju igasugu asju. Ma loen väga palju tõlkeid, aga Eesti asjadest on mulle meeldinud viimasest ajast Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan", mis on tõesti väga hea, ja hetkel loen Nikolai Baturini "Mongolite unenäolist invasiooni Euroopasse", mille eest ta sai äsja Tallinna linna romaanipreemia Tammsaare juubeli puhul.

Mis teil endal kirjanduslikult plaanis on? Kas mingid teosed on küpsemas?

Mul peaks sel aastal loodetavasti ilmuma üks raamat, mis juba veidike varem valmis sai, aga jäi illustratsioonide taha pidama. Olga Pärn illustreerib seda ja tal oli muu pikem töö käsil parajasti. See on teine osa raamatust "Ühes väikeses veidras linnas", ma loodan, et see ilmub sel aastal.

Ma olen kirjutanud viimasel ajal ka väikesed miniatuure oma elu mälestuste põhjal, Loomingus ilmust just üks peotäis.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: