Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaadid on Aino Pervik, Anu Raud ja Merle Karusoo ({{commentsTotal}})

{{1518079980000 | amCalendar}}

Valitsus otsustas tänasel, 8. veebruari istungil kiita heaks kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku riiklike kultuuripreemiate määramiseks. Preemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest pälvivad kirjanik Aino Pervik, lavastaja Merle Karusoo ning vaibakunstnik Anu Raud. 

Kirjanik Aino Pervik (Raud) on esitaja Eesti Lastekirjanduse Keskuse tõdemusel paljude eestlaste lapsepõlve lemmikkirjanik. Ta on kinkinud unustamatuid hetki Kaari, Kunksmoori, Arabella ja paljude teiste tegelaste seltsis. Samamoodi suudab ta köita tänapäeva lapsi, lugegu nad Paulast, Klabautermannist, Sinivandist või Hädaoru kuningast. Aino Pervikul on missioonitundest ja inimarmastusest kantud sõnum igas vanuses lugeja jaoks, ta väljendab noorele lugejale arusaadaval viisil sügavat elutõde.

Kirjastus Tänapäev ütleb oma toetuskirjas, et Aino Perviku looming ei piirdu üksnes lastekirjandusega. Ta kirjutab aktiivselt praegugi ning ka tänavu ilmub temalt uusi teoseid. Esitaja Eesti Kirjanike Liit lisab, et „lood armastavad Aino Pervikut ja küllap ka tema neid“.

Tekstiilikunstniku, akadeemiku ja emeriitprofessori Anu Raua rahvakunstist kantud looming on esitaja Teater Vanemuise sõnul tihedalt seotud meie rahvusliku olemise ning juurtega. Samuti on tal väga suuri teeneid mitmete põlvkondade Eesti tekstiilikunstnike kasvatamises ja õpetamises, sest Raud on endiselt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning emeriitprofessor. Anu Raua looming on eelkõige vaibad – loodus, kodu ja rahvakunst on tema inspiratsiooni tuum. Anu Raud on Heimtali koduloomuuseumi püsinäituse kuraator ja kujundaja.

Lavastaja Merle Karusoo elutöö on mäluteater, eestlaste elulood, mis põrkuvad keeruliste mälutõketega. Sellised teatritekstid on sündinud algallikaid intervjueerides või kogudes materjali muul moel, näiteks arhiividest. Eesti Lavastajate Liit märgib oma esildises, et Karusoo dokumentaalsed lavastused avavad mitmeid olulisi teemasid nagu eestlaste-venelaste suhted, täiskasvanuks saamine, riskirühmad, aga ka sõda ja küüditamine. Merle Karusoo tegutseb endiselt kõrgvormis nii lavastaja, teatripedagoogi kui ka harrastusteatrite tegevuse toetaja ja koolitajana.

Riiklik kultuuri elutööpreemia määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning selle väärtus on 64 000 eurot. Elutööpreemiaid antakse igal aastal kolm.

Riikliku kultuuri aastapreemia pälvivad tänavu: 

  • helilooja Märt-Matis Lill ooperi „Tulleminek“ eest;
  • Jüri Okas näituse „Jüri Okas“ eest ning samuti kestva kõrgvormi tunnustusena;
  • kunstnik Kris Lemsalu esinemiste eest Performa17 kunstibiennaalil New Yorgis, David Roberts Art Foundationi 10. aastapäeva sündmustel Londonis ning rahvusvahelise näitusetegevuse eest 2017. aastal;
  • näitleja Guido Kangur rollide eest lavastustes „Kolm talve“,  „Ivanov“ ja „Pärast proovi“;
  • luuletaja, filosoof ja tõlkija Mart Kangur luulekogu „Liivini lahti” ning tõlke eest prantsuse filosoofide Gilles Deleuze`i ja Félix Guattari teosest „Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia”.

 

Ühe aastapreemia väärtus on 9600 eurot ning igal aastal antakse välja viis preemiat.

Kultuuri elutöö- ja aastapreemiad antakse laureaatidele pidulikult üle Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel, 20. veebruaril kell 14.00 Läänemaa Ühisgümnaasiumis Haapsalus koos riiklike spordipreemiate, teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.

Toimetaja: Valner Valme



FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
"Emmannuelle'i jälgedes. Ahistamise ABC"

Urmas Vadi lavastab Tartus "Emmanuelle'i"

17. märtsil esietendub Tartu Uues Teatris Urmas Vadi autorilavastus “Emmanuelle’i jälgedes. Ahistamise ABC”. Laval Maarja Jakobson, Helgur Rosenthal ja Peeter Rästas (Rakvere Teater). Lavastuse kunstnik on Laura Pählapuu ning valguskunstnik Priidu Adlas.

KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: