Ilukirjandust ilmub aina enam, kuid tiraažid ja müük vähenevad ({{commentsTotal}})

{{1530772920000 | amCalendar}}

Läinud aastal ilmus Eestis rekordiline arv ilukirjandusteoseid, samas tiraažid on muutunud väiksemaks, mis näitab kirjanduse nišistumist, leiab Vikerraadio kirjandustoimetaja Peeter Helme.

Ilukirjanduse avaldamine vähenes pärast majanduskriisi järsult, kuid 2011. aastast alates liigub see taas tõusujoones. Läinud aastal rahvusraamatukogus registreeritud 1395 uut ilukirjandusteost lõid aga Eesti rekordi. Samas ilukirjandusteoste trükiarv samas tempos kasvanud pole ning Vikerraadio kirjandustoimetaja Peeter Helme rekordi üle ei rõõmusta.

"Tõlkekirjanduse tiraažid on siin langenud juba viie-, kuuesaja eksemplarini. Kui varem peeti normaalseks tuhandet või isegi 1500, siis sellest võib vaid unistada. Reaalselt tähendab see seda, et iga nimetus jõuab järjest vähemate lugejateni, mis omakorda võimendab olukorda, mille arengut oleme saanud Eestis tegelikult juba viimase 25 aasta jooksul jälgida, kuidas järjest vähem on seda, mida võib nimetada justkui üheks kirjandusväljaks. Ehk et iga inimene loeb seda, mida talle meeldib ja kaks paljulugenud inimest võivad kokku saada ja tõdeda, et nad ei ole lugenud kumbki mitte ühtegi sama raamatut," ütles Helme.

Vaatamata sellele, et tiraažid on väiksed, kõiki raamatuid maha müüa siiski ei õnnestu. Kirjastuse Tänapäev tegevjuht Tauno Vahter rääkis, et väljaandjad lähenevad seisma jäänud raamatutele erinevalt. Mõni kirjastus ei hinda oma raamatuid eriti alla, teised hindavad väga kiiresti alla. Ühe raamatu aktiivne müügiaeg on Vahteri sõnul aasta kanti.

Kirjastuse Varrak tegevjuhi Priit Maidre sõnul on see, et raamatuid üle jääb, paratamatu. Kirjastus on tema sõnul kui tulevikuennustaja, kuna töösse võetakse raamatud, mis avaldatakse alles aasta pärast.

Parandatud 2017. aastal ilmunud ilukirjandusteoste arv 6.07.2018.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: