"Võta või jäta"
Režissöör: Liina Trishkina-Vanhatalo

Filmikriitik Tristan Priimägi sõnul on "Võta või jäta" juures mitu aspekti, mis muudavad selle oluliseks. "Esiteks on tegemist järjekordse debütandiga, see on Liina Trishkina-Vanhatalo esimene film, teiseks see, et käsitletakse töölisklassi, mis Euroopa filmides on üsna haruldane ja kolmandaks see, et ta tegelt EV100 filmidest ainukesena tänapäeva probleemidega."

"Film räägib sotsioloogiliselt olulisest ja põletavast teemast, hooldusõigusest, mis on äärmiselt tunnustatav, sest see näitab, et me oleme muule Euroopale järele jõudnud, sest festivaliprogrammide eelistus number üks on just tänapäevasus," tõdes ta ja selgitas, et "Võta või jätas" on kasutatud palju käsikaamerat ning ka montaaž on tehtud veidi hakitult, mis annab filmile pingelisust juurde. "See hoiab dramaatiliselt asju käigus."

"Seda filmi peaks vaatama, sest see räägib Eesti elust siin ja praegu erinevalt paljudest teistest kodumaistest linateostest," mainis Priimägi ja nentis, et "Võta või jäta" on ka piisavalt dünaamiline, et inimesed võiksid tahta seda mitu korda vaadata.

"Otsing" ("Searching")
Režissöör: Aneesh Chaganty

"Tegemist on äärmiselt huvitava näitega uuest voolust, mille Vene-Kasahhi produtsent-režissöör Timur Bekmambetov on toonud, ta on leiutanud termini "screen life" ning ta tahab toota selles stiilis mitu filmi," ütles Priimägi ja selgitas, et sellist filmide kogu tegevus toimub ekraanidel. "Arvutiekraanil, kaamerapildis ja nii edasi."

Filmikriitiku arvates on sellised filmid ka suurepäraseks võimaluseks kõiksugu product placement'iks. "Mul on tunne, et ta pole ise sentigi siin maksnud, aga sellises vormis see ei mõju ebaloomulikult," mainis ta.

"Süüdlane" ("Den skyldige")
Režissöör: Gustav Möller

"Väga huvitav film, kus pildiliselt ei toimu mitte midagi ning kinematograafiliselt on seal nullilähedaselt midagi vaadata," ütles Tristan Priimägi ja lisas, et filmi peategelaseks on mees, kes istub oma laua taga ja võtab vastu hädaabikõnesid. "Talle helistab üks nuttev naisterahvas ning kõne käigus saab ta aru, et naine on vist röövitud."

Ta selgitas, et tegemist on puhtalt käsikirja peale tehtud filmiga, mis on jälgitav ja huvitav. "Näitab seda, kuidas on võimalik niimoodi kirjutada, et sa ei pea pildiga praktiliselt üldse tegelema."