"Mees, kes tappis Don Quijote" ("The Man Who Killed Don Quixote")
Režissöör: Terry Gilliam

Tristan Priimägi sõnul oli Terry Gilliamil film "Mees, kes tappis Don Quijote" töös üle kahekümne aasta. "Film on hästi metatasandiline, sest film hakkab filmi tegemisega, rääkides sellest, kuidas tehakse filmi Don Quijotest," selgitas ta ja tõi välja, et segunevad erinevad tasandid. "Ühelt poolt Don Quijote karakter, tema osatäitja ning tegelikult ka Terry Gilliam ise, kelle lugu lootusetust võitlusest ka seal ka võimalik näha."

"Film on väga värviline ning nagu inglased ütlevad glorious mess, võrratu rosolje," nentis ta ja lisas, et kõike seda on liiga palju ning see on paras segadus. "Miks me saaksimegi kuidagi oodata, et Don Quijotest rääkiv film on sirgjooneline ja selge, mingis mõttes see ei peakski nii olema."

Neile, kes on tuttavad Cervantesi originaallooga, ei tohiks Priimägi arvates film siiski pettumus olla. "Ta on piisavalt intrigeeriv remiks sellest originaalloost, tagantjärele mõeldes ma arvan, et just olekski hea seda lugu ette teada, sest ta ei alusta päris algusest," sõnas ta ja kinnitas, et mingitest motiividest on ilma lugu teadmata raske aru saada.

"Ilmutus" ("L'apparition")
Režissöör: Xavier Giannoli

Eestlastele peaks Xavier Giannoli linateos "Ilmutus" filmikriitiku sõnul huvi pakkuma juba seetõttu, et seal kasutatakse palju Arvo Pärdi muusikat. "Samuti kuuleb ühes kohas ka Veljo Tormist, autor ütles ühes intervjuus, et Eesti muusika sattus temani juhuslikult, kuid ta kasutas seda hea meelega."

"Film ise on väga intrigeerival teemal ehk ilmutustest, sest katoliku kirikul on oma raamatukogu, kus on kirjas kõik need pühakud, kes kuskil ilmunud on ja millal," ütles ta ja selgitas, et filmi saab alguse sellest, kui ühes Prantsuse külas toimub ilmutusejuhtum ja seda saadetakse uurima üks sõjaajakirjanik. "Kui ma küsisin Giannoli käest, et miks just sõjaajakirjanik, siis ta kinnitas, et ilmselt ei ole maailmas olemas ametit, kes võiks olla jumalast kaugemal kui sõjaajakirjanik."

"Vello Salo. Igapäevaelu müstika"
Režissöör: Jaan Tootsen

"Portreteeritav on üks katoliku vaimulik, kes ei vasta kõigile meie ettekujutustele sellest, milline üks vaimulik olema peaks," mainis ta ja tõi välja, et Vello Salo viskab kohati üsna jumalavallatut nalja, ei ütle heast veinist ära ja meeldib provotseerida. "Talle meeldib tekitada olukordi, kus inimesed ei saa täpselt aru, mida nad tegema peavad, see on mõnus sürrealistlik viis, kuidas läbi elu minna."

Tristan Priimägi tõdes, et Vello Salo krutskite taga võib peituda ka see, et ilma nendeta oleks katoliku vaimuliku elu lihtsalt suhteliselt igav. "Ta peab selle endale kuidagi huvitavamaks tegema," lisas ta ja sõnas, et tegemist ei ole masendava ega tujurikkuva filmiga. "Hea avang algavale filmihooajale."