Kirjaniku- ja kunstnikupalga projekt sai alguse 2015. aastal. Kultuuriministeerium tagab nii Eesti Kirjanike Liidu kui ka Kunstnike Liidu välja valitavatele loovisikute palgaraha, millega kaasnevad kõik sotsiaalsed garantiid.

"Seniajani pilootprojektina vastu võetud kirjaniku- ja kunstnikupalga projekt on leidnud riigi silmis toetust ning kuulutatud püsivaks. Kui me soovime tulevikus jätkuvalt lugeda tipptasemel omakeelset kirjandust, siis tuleb toetada inimesi, kes on pühendunud selle loomisele ja vahendamisele, mis on omakorda seotud eesti keele püsimise ja arenemisega. Mul on väga hea meel, et Kultuuriministeerium on selle põhimõtte eest seisnud," ütles Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev.

"Palgameetme esmane eesmärk on tagada loojatele loomerahu. Kunstnikupalga konkursile iga-aastaselt laekuvate võrdselt tugevate taotluste suur arv ja palka saavate kunstnike edukalt valminud projektid tõestavad selle meetme jätkumise vajalikkust," lisas Eesti Kunstnike Liidu asepresident Elin Kard.

"Kunstniku- ja kirjanikupalga algatus on end õigustanud. Seda kinnitavad nii palgasaajate loodud teosed, rahvusvahelist tähelepanu saavutanud kujutava kunsti projektid kui ka ühiskonnas diskussiooni tekitanud raamatud. Raha ainuüksi ei pane kedagi looma, kuid veel vähem paneb seda tegema ebakindlus homse päeva ees. Palga maksmine kinnitab, et looming on töö ka individuaalsetes valdkondades ning seda tuleb väärtustada ka edaspidi," kinnitas kultuuriminister Indrek Saar.

Tänaseks pea kolm aastat kirjanikupalka saanud Maarja Kangro sõnas, et loojatele palga maksmine näitab, et seda ei vaadata enam kui hobitegevust, mida saab muude asjade kõrvalt teha. "Riigipoolne toetus kunstiloomele, mis hõlmab ka kirjandust, on igati õige meede selleks, et vältida kultuuri mandumist pandauudisteks," kinnitas ta.

Kaido Ole, kes on samuti kunstnikupalga n-ö esimesest lennust, ütles, et tema jaoks see palk on eelkõige tunnustus. "Kui tuua eriti labane võrdlus, siis ma tunnen, et mind on võetud eriti heasse firmasse tööle, milleks antud olukorras on Eesti Vabariik," selgitas ta ja lisas, et need, kes võetakse ka päriselt heasse firmasse tööle, ei mõtle ainult raha peale, vaid võtavad seda kui tunnustust.

Kandidaate ootab Eesti Kunstnike Liit 5. novembrini, Eesti Kirjanike Liit 10. novembrini. Palgasaajad selguvad hiljemalt detsembriks, kui lõpeb esimeste palgasaajate kolmeaastane ametiaeg. Uue kolmeaastase perioodi jooksul valitakse sel sügisel välja viis palgalist kunstnikku ja viis palgalist kirjanikku. Loovisikute palgaraha eraldab Kultuuriministeerium ning palgasaajad valivad välja loomeliidud.

Kirjaniku- ja kunstnikupalga projekt sai alguse 2015. aastal. Seni saavad riigilt palka kokku 22 kirjanikku ja kunstnikku, lisaks on loomeliidud kummastki valdkonnast taganud ühe palgalise koha. Kirjanikest on saanud või saavad palka Maimu Berg, Mehis Heinsaar, Maarja Kangro, Kätlin Kaldmaa, Jan Kaus, Indrek Koff, Tõnu Õnnepalu, Hasso Krull, Mihkel Mutt, Eeva Park, Piret Raud, Jürgen Rooste ja Triin Soomets ning kunstnikest Dénes Kalev Farkas, Edith Karlson, Flo Kasearu, Jass Kaselaan, Kiwa, Kris Lemsalu, Tanja Muravskaja, Kaido Ole, Mark Raidpere, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma ja Anu Vahtra.