Üks päev ja 155 aastat. Tuljak 2019
Üheksa koori astus 155 aastat pärast Eesti esimese kutselise naishelilooja Miina Härma sündi temanimelisel laulukonkursil võistlustulle. Vaga ent visa konkurss annab võimaluse kaardistada segakooride hetkeseisu.
Tartus Miina Härma gümnaasiumis toimus 10. veebruaril segakooride võistulaulmine Tuljak. XXII segakooride konkursi A-kategooria esikoha pälvis Tallinna kammerkoor Mariell Areni dirigeerimisel. Kammerkoor pälvis ka parima kohustusliku laulu Eino Tamberg / Juhan Liiv "Isamaale". Võistulaulmise käigus joonistus segakooride hetkeseis, kuuldut kommenteerisid asjatundjad: vokaalpedagoog, pianist ja koorijuhid.
1993. aastast toimuva konkursi Tuljak idee autor on koorijuht Valli Ilvik, kelle dirigeerimisel laulis Tartu üliõpilassegakoor end esimeseks ka päris esimesel konkursil Tartu maavalitsuse saalis. Võistulaulmise eesmärk on Miina Härma pärandi hoidmine ja väärtustamine. Härma sulest on paarsada koorilaulu, tema muusika on kõlanud pea kõikidel laulupidudel - vaid esimesel kolmel ja 1965. aastal toimunud laulupidudel Härma laule ei lauldud. Üks päev ja 155 aastat pärast Miina Härma sündi laulis kokkusõitnud kooridest Härma kuulsaimat segakoorilaulu, konkursi nimilugu vaid üks koor (ERR-i segakoor), seoses eelseisva laulupeo pingelise ettevalmistusperioodiga osales võistulaulmisel vaid üheksa koori ning kohustuslik repertuaar oli valitud laulupeol esitamisele tuleva hulgast.
Eesti segakooride liidu juht Veronika Portsmuth kinnitas, et liit on viimaste aastatega kasvanud ning ta rõõmustas, et Tuljakul oli sel korral näha uusi lauljaid, kes on kooridega on liitunud. Seltsi tegevus on tihe ning kantud soovist anda kooridele võimalus esitada suuremale koosseisule mõeldud muusikat. Tuljaku konkursi nimilaulu mittekohustuslik esitamine ja konkursi toimumine üle aasta on paar aastat tagasi vastu võetud otsused, mis tunduvad õiged. Tuljaku konkurss on aga Portsmuthi sõnul kooride hooaega silmas pidades keerulisel kohal, veebruaris on just seljatatud jõuluperiood, ees on uus poolaasta, ning tehakse viimased otsused kevadiste esinemiste ja konkursside kohta. Tänavuse konkursi osalejate vähesus (märkuseks: kahel korral on konkursil osalenud 34 koori) oli ilmselgelt seotud laulupeo ettevalmistuse väga pingelise tööga. Ning kuigi segakooride liit eeldab, et koorid valivad endale õige kategooria, on selleteemalisi küsimärke Tuljakul tekkinud läbi aastakümnete.
Portsmuth kiitis väga segakooride oskust laulda eesti keeles ent soovitas rinda pista ka muukeelsete teoste ja maailmaklassikaga. "Miskipärast arvatakse, et meie segakooridele on säärane muusika üle jõu, aga ma väga innustan rohkem laulma ka maailmaklassikat - sellega tegelemine väga avardab ja arendab lauljat," arvas ta. Kolleege julgustas Portsmuth abi küsima nii stiili kui ka ajastupuhtuse osas: "Kutsuge abi ja küsige nõu, ühised, suured ja ilusad asjad sünnivad läbi koostöö. Hirm kriitika ees on liiga suur, kuna meie ühiskond on praegu väga tundlik. Mõistan, et eelkõige ollakse kaitsvas positsioonis, tasub aga kutsuda värske pilk korrakski koori juurde, lõppkokkuvõttes võidavad ju kõik".
Laulja ja laulupedagoog, žürii töös osalenud Kaia Urb võttis Tuljaku konkursi kokku mitme märksõna abil: kõla, tasakaal, stiilitunnetus. "Kõlamaht ei ole alati vastavuses koorilauljate arvuga. Kuulates konkursil osalenud koore, oli see mitmeid kordi üllatav - väiksem koosseis kõlas jõukamalt, suur koosseis jäi oma kõlalt kõhnemaks. Meeste toonikvaliteedi osas tuleb kindlasti leida abi," sõnas ta.
Urbi sõnul aitas kooride ebatraditsiooniline lauljate paigutus mõnel puhul väga kaasa parema tasakaalu leidmiseks. "Koori tasakaalustatud kõla on minu jaoks väga oluline. Oli ilusat, mahlakat fortet, aga meie kooridel on puudu ilusast, viimistletud piano-nüansist. Segakoor HUIK ja Vene Koorikapell paistsid silma väga nõudliku repertuaarivalikuga, see oli huvitav kuulata. Kuid kui dirigent ei tunne end kindlalt mõnes stiilis või mõne ajastu muusika esitamise nippidega, siis alati tasub kutsuda spetsialist - mõnes kohas jäi puudu lihtsatest käsitööoskustest. Lauljatele on aga säärase kooriliigi omavahelise ettelaulmise kuulamine väga oluline ja arendav, eriti laulud, mida oled ise õppinud - oled kogu füüsisega muusika enda sisse elanud ja oskad seetõttu ka teisiti kuulata."
2019. aasta juubelilaulupeo esimese kontserdi muusikajuht Siim Selis kinnitas, et Tuljaku žürii töötas väga üksmeeles. "Meil toimusid küll arutelud, kuid suurtes kategooriates oli meie arvamus kuuldu osas väga ühene. Kõik žürii liikmed - Läti dirigent, Eesti laulja ja pianist - mõtlesid muusikalistes kategooriates väga sarnaselt, see oli mulle väga huvitav kogemus." Selise sõnul oli igas kategoorias üllatajaid. "Oli neid, kes osalesid minu arvates enda võimetele mittevastavas kategoorias, oli lati alt läbijooksmisi, oli ka oma kategoorias liiga nõrga repertuaari esitust - kõike oli. Helilooja idee aga ei jõua publikuni, kui teos on esitatud vales stiilis."
Tuljaku võistulaulmise žürii oli rahvusvaheline, esimees Edgars Vitols on Läti Ülikooli segakoori Aura ja Riia linnavolikogu meeskoori Absolventi peadirigent. Aastaid Eesti koorimuusikaga kursis olnud Vitols on Läti muusikaakadeemia koolimuusikaosakonna juht ning ilmselgelt evis värsket pilku ja puhanud kõrva meie segakooride kuulamiseks. Vitolsi sõnulgi pakkus kuulamine palju üllatuslikku ning temagi kinnitusel koori suurus ei pruugi vastavuses olla tema kõlaga. "Teinekord olulisem puhtast noodist on koori ühine pühendunud etteaste, muusika sisu väljatoomine ja enese artistlikkuse mängupanek laval olles. Vokaalse täiuslikkuse, puhta intonatsiooni ja muu kõrval on konkursil oluline olla muusik, lasta muusikal voolata enesest läbi, seda tunnetada."
Konkursikavad olid Vitolsi arvamuse järgi huvitavad kuulata, olulisim on selle kava meisterlik teostus. "Seetõttu ei saanud me välja anda ka kava eripreemiat, sest ükski esitus ei olnud nii täiuslik," kahjatses ta. "Mitmed koorid jäid kõrva üle jõu valitud repertuaariga, aga oluline on just selle piiri peal balansseerimine - esitatav muusika ei tohiks olla liiga lihtne, samas ka liiga raske," kinnitas ise enam kui 20 korda rahvusvahelistel koorikonkurssidel dirigendina osalenud Vitols.
Eesti koorimuusikaga häid suhteid omav Vitols mõistab olukorda meie segakoorides hästi ja võrreldes seda Läti segakooride praeguse seisuga räägis ta: "Lätis on segakooride elu praegu väga lopsakas, koore on tohutult ja lauljaid jagub igale poole. Läti segakooride elu on praegu suurepärane."
Klassikaraadio "Luukamber" küsis kommentaare Tuljaku kohta ka kodumaistelt koorijuhtidelt. Koorijuht Seidi Mutso arvas, et laulupeo repertuaari kasutamine kohustusliku lauluna oli ainuõige, see kergendas osalejate kooride konkursiletulekut väga pingelisel laulupeo ettevalmistusperioodil. Samas märkis ta, et ainult laulupeo repertuaari esitamine konkursil pole mõttekas.
Vaike Uibopuu arvas, et kõige olulisem on koori kõla. "Vokaalset tööd peaks rohkem tegema, sisuline töö peaks olema sügavam," arvas ta. "Ent see, et suured koosseisud ei ole vastavuses selle kollektiivi kõlaga - see tekitab küsimusi".
Anneli Mäeots aga toonitas, et Tuljaku konkursi üks väga suuri plusse on see, et sellest saavad osa võtta ka väiksemad maakondlikud koorid ning et selline kuulamine on väga vajalik kogemus kõikidele lauljatele, koorijuhtidele ja kuulajatele.
Segakooride konkursi Tuljak 2019 tulemused:
A-kategooria: II koha pälvis segakoor HUIK! Ingrid Roose dirigeerimisel ning III koha pälvis Tartu Maarja kirikukoor, dirigent Lilyan Kaiv.
B-kategoorias jäid II kohta jagama Vene Koorikapell, dirigent Olga Tungal ning Eesti Rahvusringhäälingu segakoor, dirigent Hirvo Surva.
C-kategoorias jäi samuti esikoht sel korral välja andmata. II koha saavutas VHK õpetajate ja lapsevanemate segakoor, dirigendid Jana Perens ja Ayaka Ueda ning III koht kuulus Anija valla segakoorile Hannijöggi, dirigendid Mariell Aren ja Eleri-Kristel Kuimet.
Tuljaku võistulaulmine on pika traditsiooniga segakooride konkurss, lauljate huvi kuulata ka kõiki teisi konkursil osalevaid koore näitab, et tahetakse edasi areneda, paremaks saada, tugevamad olla. Vaatamata kammerkooride praegusele kuldajale ka segakoorid tasapisi täienevad ja ühinevad Eesti segakooride liidu korraldatud suurvormide esitamiseks, sest vajadus ja himu sellise muusika õppimise ja esitamise järele on alati olemas.
Vaike Uibopuu sõnul peame Tuljaku konkursi jätkudes meeles nii Miina Härmat kui ka üldiselt kogu Eesti koorilaulu, Siim Selis oli aga kindel, et just segakooride peal seisab Eesti laulupeoliikumine.
Tuljaku võistulaulmine näitas, et meie segakoorid on elujõulised, arenguvõimelised ja väga südid.
Marge-Ly Rookääru koorimuusikablogi saab lugeda SIIT.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja