Jostein Gaarderi "Apelsinitüdrukul" on keerukas struktuur – vaataja avastab koos 15-aastase Georgiga tema kadunud isa lugu. See käsitleb raskeid teemasid, millest vanemad ei taha lastega reeglina rääkida, nagu lahutused, kasuvanemad või varjatud minevik.

"Paljud perekonnad puutuvad sellega kokku, paljud lapsed puutuvad sellega kokku, et tuleb sellega kuidagi kohanduda, toime tulla, leppida, et nende ellu saabub keegi uus, kes võib-olla ei ole nende päris ema või päris isa, ja miks mitte siis sellest teatrilaval rääkida," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" näitleja Taavi Tõnisson.

"Apelsinitüdruk" on ühtlasi täiskasvanuks saamise lugu – murranguperioodist, kus rollid on justkui vahetumas.

"See lapsikus paistab läbi selle 15-aastase silmade. Kõik 15-aastased näevad oma vanemaid hästi rumalatena, [mida nad] tegelikult ei ole, [nad lihtsalt] peidavad mingeid saladusi, tõdesid. Ma loodan, et meie loo lõpu poole saab see ka rohkem paika, kes need lapsikud või mittelapsikud on," märkis näitleja Liivika Hanstin.

"See, et me seda teeme, ütleb neile seda, et neid tundeid tunda on okei. Et see ongi teema, et see pole nõrkus või see, et ma saan millestki valesti aru. Et ma tunnen millestki puudust või keegi teine tunneb millestki puudust, sõber, see normaliseerib juba seda arusaamist," rääkis Pukk.