Kuressaare teater tõi mandrirahvale näha Urmas Lennuki kirjutatud ja Raivo Trassi lavastatud "Tasa, vaikselt sõudvad pilved...": lugu 1919. aasta Saaremaa mässust mõjub poeetilise tragöödia ja üksiti hoiatusnäidendina. Määrav on lavaloos Saaremaa Ühisgümnaasiumi poiste kompromissitu kaasalöömine – ajaloos tagasivõtmatute valikute mõtestamise kaudu ehitavad koolipoisid silla nüüdisaega, purevad tõsise eluküsimuse kallal, mida tähendab vastutuse võtmine. Hinge läheb kahe naise saatus keset möllavat meesteväge: Katrin Kalma Loore, kudumisvarrastega põline koduhoidja; Jane Napi Alla Mari, tuliselt veendunud võitleja, kelle surmamineku eelaimus üks mõjusamaid viive. Sest nagu ütleb Tammsaare Karin: revolutsionääri tapmine on poliitika, aga surm on lihtsalt surm. Seda inimliku äratundmise valu kannab Raivo Trassi kujunditäpne lavastus publikuni.

Teinegi näitemäng kuulub Urmas Lennukile: juhtusin uuesti vaatama Rakvere teatris Lennuki autorilavastust "Paunvere poiste igavene kevade". Õitsval maikuuõhtul oli  Oskar Lutsu tegelaste ränd kevadest sügisesse hoopis õhulisem, vaimunõtkem kui esietendusel. Kõik osalised tundsid rõõmu Lutsu ja Lennuki ühishuumori nukrusest. Sellegi lavaloo sisse lõikub eesti poiste sõttaminek, aga sügiserahu toob naeratava lepituse, mis just siin ja praegu südamlikult oluline. 

Ka keset Saaremaa mässutuhinat laseb Lennuk ühel tegelasel öelda, et tuleb unistada, ilma ei saa elada. Ja kui Arno Tali kombel jäädagi vana paju alla oma õnnekest ootama, ei mõista märgata, kui kärmesti elukevade ära õitseb...

Lehekuusse jääb veel üks ainuline teatriõhtu: Jaan Kruusvalli näidendid "Sild" ja "Kustutage kuuvalgus" põimusid kuuvalgusesillaks. Just sel sillal tähistas oma esimest juubelit Tamur Tohver oma Polygon teatris. Oli tõsine, aga imestav-imelikult õhkkerge kokkusaamine. Kruusvalli stiil on lihtne, aga põhjatu, ta tegelaste üksildus ja läheduselootus läbinisti kodune, aga universaalne. Lavastaja Tamur Tohver, kes ise laval mänginud ju harukorril, viibis nüüd sillal kaasakiskuva tasase isiklikkusega, milles haavatavus ja huumor harmooniale liginevas tasakaalus. Külli Reinumägi haakus usaldusväärse partnerina, lisas pooltoone, elujaatuse ürgnaiselikke varjundeid.

Kui juubelietendus "Kuuvalgus // Sild" tõesti jääbki ainsaks ettekandeks, püsib südames tänurahu osasaamisest.

Iga teatriõhtu on ainukordne niikuinii. Ei siin ole vahet, kas tegu on nähtusega, millele tegijad ja nägijad löövad templi "etenduskunst" või repertuaariteatri lavastuse tänaõhtuse, no näiteks 53. etendusega. Teater on kordumatu kohtumine kuuvalgussillal. Näitleja ja vaataja ühine vastutus ja rõõm on kordumatust luua, hoida, kaitsta.