Filmifestivali korraldajad panid soome-ugrilased ise endast filme tegema ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti saatkonnas Moskvas toimus kolmapäeval ebatavaline filmiõhtu. Soome-ugri filmifestivali korraldajad esitasid huvilistele dokumentaalfilme, mida tegid mitte ainult professionaalsed dokumentalistid, vaid ka amatöörid ehk soome-ugri rahvaste esindajad ise.

Kuidas teha dokumentaalfilmi Venemaal Kaug-Põhjas järve ääres elavatest vanadest abikaasadest? Loogiliselt mõeldes tuleks sinna kohale sõita ja neid filmida. Režissöör Darja Blohhina andis kaamera hoopis neile endile, et nad filmiksid ise oma igapäevast elu. Seda mõtteviisi kasutab ka soome-ugri filmifestivali meeskond – õpetades hõimurahvaste esindajaid, kuidas filme teha.

"Idee tuli sellest, et filme ei ole. Professionaalid ei saa igale pool sõita ja kõikidest inimestest filme teha. Ma arvan, et see ongi kõige parem viis, et anda neile kaamerad kätte ja õpetada neile, kuidas seda ise teha," selgitas soome-ugri filmifestivali juht Edina Csüllög "Aktuaalsele kaamerale".

"Kui see on luule, siis on seda tõlkida ja teistele rahvustele viia palju keerulisem. Film on selles mõttes globaalsem ja seda on kõige lihtsam kas või üle interneti näidata. Me koostame ka selliste soome-ugri filmide andmebaasi," märkis soome-ugri filmifestivali meeskonna liige Anti Naulainen.

Filmid ei pea olema dokumentaalsed. Miks mitte teha hoopis multifilm – nagu karjala keeles tehtud film "Reis Pudoga-st Pariisi". Mõned amatöör-filmikunstnikud tahavad juba ka mängufilmi teha – hetkel küll veel tummfilme, kuid üks päev võiks ju ilmuda mängufilm ka näiteks hantõ keeles.

"Me tuleme väljaspoolt, kuskilt Euroopast ja ütleme "Kuule, sa oled ühe rahva esindaja, ainult 5000 inimest räägib seda keelt – see on nii vahva, see on nii äge!" Siis nad ütlevad vastu "Ah, tõesti?" Siis tekib kõrvalpilk, mis annab seda tunnetust neile juurde," ütles Csüllög.

Väikerahvaste keelte püsimajäämine on Venemaal ohus. Hiljuti tegi udmurdi keele edendaja Albert Razini enesetapu, et juhtida tähelepanu udmurdi keele väljasuremisele.

"See on suur tragöödia. See annab märku, mille ees minu meelest ei saa lihtsalt enam silmi kinni pigistada. See on kurb, seda ei saa kuidagi kommenteerida. Ma arvan, et peame olema teadlikud sellest olukorrast. Iga inimene peab ise kodus rääkima oma keelt – see on ainus viis, kuidas ellu jääda," leidis Csüllüg.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: