EKA sisearhitektuuri osakond kolib avatud uste nädalaks Narva linna ({{commentsTotal}})

EKA siserahitektuuri inimesed aktsioonis Autor: EKA kodulehekülg

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri osakond kolib 20.-24. märtsini täiskoosseisus Narva linna. Promenaadi ääres asuvas Joaoru rannahoones (Linnuse 2) toimuvad esmaspäevast reedeni kõikide kursuste regulaarsed loengud ja töötoad, mille uksed on kõigile narvakatele ja teistele kohale sõitnud sisearhitektuurihariduse huvilistele lahti.

Linnaekspeditsioon piirilinna leiab aset seoses EKA avatud uste päevaga, mille kõik teised sündmused toimuvad 23. märtsil Tallinnas.

Tulevased sisseastujad saavad avatud uste nädala raames proovida sisseastumisülesannete lahendamist. Koos uuritakse Narva sise- ja välisruumi, seda, mis moodustab ja millistest osadest koosneb hea ruum ja millist ruumi on Narvas üle või puudu. Iga päeva pärastlõunal toimuvad ekskursioonid, sihtpunktideks Narva märkimisväärsemad hooned – ka ekskursioonidele on kõik narvakad ja mujalt pärit huvilised oodatud.

Sisearhitektuuri osakonna juhataja, professor Hannes Praks arvab, et Narva ei ole paika settinud.

"Narva on põnev. Narvas on võimalik liikuda, muuta ja muutuda nendes küsimustes ja teemadel, mis Tallinnas või Tartus on juba fikseeritud ja paika kruvitud: Narva on ruumiga tegelemise vaatenurgast intrigeeriv, see on linn, mis on loodud teistsuguse taustsüsteemi jaoks – sellise, mida hetkel enam ei eksisteeri. Kuhu Narva edasi läheb ja mida valib, on lähiaja küsimus ja kui Narva linnaarhitekt Ivan Sergejev tudengeid ja õppejõude Narva hetkeolukorda kaardistama ja uurima kutsus, ei saanud me kuidagi ära öelda," selgitas ta.

Kaasa võetakse animaator ja joonistamise õppejõud Kristjan Holm, osakonnas trepiteemalist stuudiot juhendav arhitekt Siiri Vallner, bakalaureuse õppekava diplomitöö juhendajad: sisearhitektid Katrin Kaevats, Ville Lausmäe ja arhitekt Jaan Port; arhitektuuribüroo b210 arhitektid Karin Tõugu ja Aet Ader, kes juhendavad läbi aasta kestvat metsaonnikursust, majandusteadlane Hardo Pajula, kes annab osakonnas loengusarja revolutsioonist, arhitekt Leena Torim, urbanist Keiti Kljavin, sisearhitekt Edina Dufala-Pärn, linnasotsioloog Madli Maruste, Narva kunagine linnaarhitekt ja osakonna õppejõud Ülar Mark, samuti osakonna magistrant Annika Kaldoja ja tarkade materjalidega tegelev disainer Kärt Ojavee, kes veavad kahekesi sisearhitektuuri osakonna materjaliuuringute laborit jpt.

Tallinnast ja Tallinna-suunalt saab Narva linna hõlpsasti busside ja rongidega. Tartust on võimalik Narvasse pääseda eribussiga, mis pannakse käima juhul, kui huvilisi piisavalt koguneb.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Arvustus. Itsitus ja rusikas taskus

Uus raamat

Oskar Loorits
"Okupatsioon rahvapilke kõverpeeglis"
Tammerraamat
183lk.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.