Läti kunstnikud kutsuvad mõtlema, miks Eestis on paljud asjad paremini ({{commentsTotal}})

Läti kunstnikud otsustasid tuua rahvale mõtlemiseks lõunanaabrite juures viimaseil aastail levinud müüdi, justkui oleks Eesti koht, kus on Lätiga võrreldes kõik parem. Teisipäeva õhtul avati näitus Valgas, seejärel näeb seda Riias.

Andrus Ansipi ja Valdis Dombrovskise peaministri ametiajal püüdis Läti ajakirjandus jätta muljet, et Eestis on kõik parem. Nüüd ei pruugi see aga enam nii olla, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näituse koostanud kunstnikud leiavad, et Eestis on tõepoolest valdkondi, kus on elu korraldatud paremini kui Lätis. Nad kutsuvad üles mõtlema, miks see nii on.

"Teil on parem hariduskorraldus - nii arvavad lätlased, aga leiab ka OECD uuring. Teil on parem maksusüsteem ja ettevõtluskeskkond. Teil on kättesaadavam arstiabi," loetles kuraator Gundega Evelone.

Teemat võib ka irooniliselt või eneseirooniliselt võtta. "Üle seitsme maa ja mere" on pühendus võõrastel maadel õnneotsijaile ja seoses sellega võib mõelda, miks eestlased mõtlevad, et lätlastel on kuus varvast.

Kunstnik Ieva Saulite on aga näitusele toonud kõik selle, mis on "peaaegu piisavalt hea". "Näituse teemale mõeldes püüdsin jõuda selgusele, kuidas see mind ennast puudutab. Ja mul tulid pähe käibeväljendid, mida inimesed kasutavad enda rahustamiseks kui mantrat - "nonoh, see tuli mul peaaegu välja" või "napilt, järgmine kord õnnestub paremini"," selgitas ta.

Kui aga millegi üle aru peetakse, on kunstnike arvates eestlaste toolid suunatud väljapoole, avatud maailma suunas, lätlaste pingid aga sissepoole, oma nina ette.

"Kahtlustan, et see on sarnane situatsioon nagu meil on Soomega - mida soomlased kõik paremini on teinud ja mida me peaksime neilt õppima. Millegi pärast tundub, et põhjas on kõik parem," arvas Tartu kunstimaja galerist, semiootik Indrek Grigor.

Rahva ette on toodud ka uue Liivimaa kontseptsioon. Igapäevaelu näitab, et Riia on lõunaeestlaste jaoks muutumas üha suuremaks keskuseks mitte ainult sealse rahvaarvu pärast.

Toimetaja: Merili Nael



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaader filmist "Hiina van Goghid"
ETV ekraanil linastub kuus Pärnu filmifestivali dokumentaali, toimub ka rahvahääletus

3. kuni 9. juulini toimub Pärnu XXXI rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. Lisaks paljudele filmidele, mida on võimalik üle Eesti kinoekraanide vahendusel vaadata ja mida hindab rahvusvaheline žürii, jõuab ETV ekraanile kuus dokumentaalfilmi.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.