Eestis loodud arhitektuurisümpoosion kolib tänavu Šveitsi ({{commentsTotal}})

Kunstiakadeemia uus maja.
Kunstiakadeemia uus maja. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

7.–8. juunil toimub juba IV rahvusvaheline sisearhitektuuri ja ruumiloome sümpoosion SISU 2017, mis kannab pealkirja "Naked space" ehk "Alasti ruum" ning keskendub hüljatud ruumide ja maastike teemale. Esmakordselt on kutsutud siin valdkonna oluliseimaks arendus (või arutelu)platvormiks kujunenud konverents Eestist välja Luzerni linna Šveitsi. 

Eestis saab sümpoosionist osa võtta aga EKA sisearhitektuuri tudengite loodud liikuvas klassiruumis Telliskivi loomelinnakus, kus luuakse Luzernis aset leidva üritusega telesild, SISU filmiprogramm jm, teatab sisearhitektide liit.

"Luzerni Rakendusteaduste ja -Kunstide Ülikool ja Šveitsi Sisearhitektide Liit kutsusid meid tegema SISU 2017 koostöös Luzerni ülikooliga, kus saavad kokku valdkonna teoreetikud, praktikud ja üliõpilased. Sealses ülikoolis veel magistriprogrammi ja doktoriõpet ei ole. Eesti Kunstiakadeemia on seetõttu inspireerivaks eeskujuks Luzerni ülikooli arhitektuuri ja inseneeria teaduskonnale," rääkis SISU kuraator Tüüne-Kristin Vaikla.

Eesti Kunstiakadeemias juba mitu aastat toimunud "Hüljatud maastike" erialadeülene töötuba, kus osalevad (sise)arhitektuuri, restaureerimise üliõpilased EKAst ja insenerid TTÜst, kes on õppetöös tegelenud mahajäetud hoonete ja linnamaastikega juba viis aastat, kuid sama nähtus on aktuaalne ka Lääne-Euroopas, kus tühjaks jäänud majadele otsitakse uut rakendust. Eestist sõidab Šveitsi sümpoosionile "Hüljatud maastikest" ja erialaülese töötoa meetoditest rääkima üks juhendajatest Martin Melioranski EKA arhitektuuriteaduskonnast.

Sümpoosion toimub ka sedapuhku sobilikus paigas – Neubadis ehk vanas ujulas, millest on nüüd arhitektide ja sisearhitektide kaasamisel saanud kultuurikeskus ja konverentsisaal. Eestit esindab hea näitena EKA uue hoone projekteerinud arhitektuuribüroo KUU, kes kujundasid vanast tekstiilivabrikust kaasaegse arhitektuuri-, disaini- ja kunstiülikooli.

SISU tänavune avakõneleja on Eva Franch, kes on arhitekt, kuraator, õppejõud ja lektor eksperimentaalsete kunstivormide ja arhitektuuripraktika alal. Aastal 2004 asutas isikliku praksise OOAA (Office of Architectural Affairs) ning on 2010. aastast New Yorkis kunstikeskuse Storefront for Art and Architecture peakuraator ja tegevdirektor. Aastal 2014 valis USA välisministeerium Franchi projektiga OfficeUS esindama XIV Veneetsia arhitektuuribiennaalil Ameerika Ühendriikide paviljoni. Franch on õpetanud Columbia Ülikooli Kõrgemas Arhitektuuri-, Planeerimis- ja Konserveerimiskoolis (Columbia University GSAPP), Veneetsia Arhitektuuriülikoolis (IUAV), Buffalo Ülikoolis (SUNY Buffalo) ja Rice’i Ülikooli Arhitektuurikoolis (Rice University School of Architecture).

SISU teise päeva peakõneleja on tuntud disainer, erialateoreetik, üle kümne raamatu autor Graeme Brooker, kes ühtlasi juhib Londoni Kuninglikus Kunstiülikoolis (Royal College of Art) sisearhitektuuri programmi. Ettekanne keskendub strateegiatele, milles uuritakse tarbetuks muutunud materjalide kohandamist rüüstekohtadeks, olukorraks, mis loob tingimused sekkumiseks. Teisisõnu toob materjalide taaskasutus esiplaanile niisugused uurimis ja kujundusprotsessid, millega tagatakse mitte üksnes sihipärased muutused, vaid ka nendest võrsuvad uued ja ainulaadsed uurimis- , mõtte- ja teadmisprotsessid erinevalt tavapärastest kujundusprotsessidest, milles sageli keskendutakse nullist alustamisele.

Veel astub üles Pascal Anghern, ehitusbüroo Insitu AG juhatuse liige. Ta tegeleb oma töös kohtade, hoonete ja seadmete taaselustamise ja konserveerimisega. Oma ettekandes tutvustab Pascal lahendusi, mis tuginevad kohalikule topograafiale, olemasolevale ruumile või rajatisele. Planeerimise ja ehitamise käigus kasutatakse ressursid tõhusalt ära ja ruumid saab aktiveerida. Kasutajat kutsutakse meenutama ümbrust ja seda mänguliselt ära kasutama.

Kogu programmi näeb SIIT.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: