"Muuseumikogus olev ese ei räägi ise oma lugu. Selleks on vaja inimesi, kes oskavad küsida, uurida ja seoseid luua. Nii saab vanast fotost teadmine kodukoha kohta või maa seest leitud esemest uus arusaam siin elanud inimestest. Uudishimupäeval tahame näidata, kuidas need teadmised sünnivad ja miks vajavad muuseumid kogude uurimiseks aega, inimesi ja rahastust," ütles Eesti Muuseumiühingu tegevjuht Anu Viltrop.

Uudishimupäeva programm pakub võimalust avastada nii kummalisi esemeid kui ka nende taga peituvaid lugusid. Näiteks saab Tartu Ülikooli loodusmuuseumis tutvuda zooloogiliste kogudega, kus leidub ka haruldane rotikuninga märgpreparaat, mida külastajad uudistada saavad. Tartu Linnamuuseum tutvustab Siuru kultuurikeskuse arheoloogilistelt uuringutelt leitud esemeid, sealhulgas puittünni konserveerimist.

Kuressaares Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseumis saab näha Johannes Aaviku õudusjuttudele loodud kaanekujunduste originaale. Tallinna Fotomuuseumis on tähelepanu keskmes vana fototehnika. Külastajad saavad tutvuda ajalooliste kaameratega ja uurida, kuidas nende mehhanismid töötavad. Eesti Jalgrattamuuseumis võetakse aga vaatluse alla mehaanilised grammofonid ning näidatakse, mis toimub nende sisemuses. Need on vaid mõned näited kõigest põnevast, millega sel nädalavahetusel üle Eesti tutvuda saab.

 "Muuseumid on võtnud vastutuse hoida meile usaldatud pärandit ka järgmistele põlvkondadele. Selle vastutuse täitmiseks on vaja sobivaid hoidlaid ja asjatundlikke töötajaid. Säilitamisotsuseid edasi lükates riskime sellega, et osa pärandist ja võimalusest selle kaudu oma minevikku mõista kaob pöördumatult. Kutsume ka otsustajaid muuseumide hoidlatesse vaatama, mida me hoiame ja milliseid tingimusi see vajab," sõnab Viltrop.

Uudishimupäev on president Alar Karise algatus, mida tähistati Eestis esimest korda 17. novembril 2022. Päeva eesmärk on väärtustada uudishimu kui elukestva õppimise alust ning innustada igas vanuses inimesi avardama silmaringi, omandama uusi teadmisi ja oskusi ning jagama neid teistega.