ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil ({{commentsTotal}})

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

Kõik meeskonnad tutvustasid oma ettepanekuid lühikese 9-minutise ettekandega. See, kes Eestit järgmise suve arhitektuuribiennaalil esindab, kuulutatakse välja 19. juunil.

Žürii liikme, Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järgi sõnul olid konkursile esitatud tööd ühtlaselt tugeva tasemega. "Kõik esitatud tööd puudutasid arhitektuuri põhiküsimusi ja seda nii, nagu konkursi lähteülesanne ette nägi – lahates hetkel olulisi ideid ja loomepraktikaid ning, uurides, mis see ikkagi on, mis teeb arhitektuurist olulise ja vajaliku valdkonna. Olen kindel, et neljapäeval kuuleme sisulist ja elavat arhitektuuridebatti, kuivõrd kõigil lõppvooru pääsenud töödel on potentsiaali Eestit Veneetsias esindada," lisas Järg.   

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaal toimub 25. maist 26. novembrini, mille põhinäitust kureerivad Dublinis tegutseva Grafton Architects büroo asutajad Yvonne Farrell ja Shelley McNamara. Veneetsia XVI arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku produtsent ja rahvusvahelise kuraatorivõistluse korraldaja on Eesti Arhitektuurikeskus, kaaskorraldajaks on Eesti Arhitektide Liit, koostööpartnerid kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital, samuti toetavad projekti alati sponsorid erasektorist. Võistlustöid hindab žürii, kuhu kuuluvad arhitektid Raul Järg (Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja), Toomas Tammis (EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan), Johan Tali (2014. ja 2016. aasta Eesti väljapaneku kaaskuraator), Veronika Valk, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari, arhitekt Peeter Pere ning kunstiajaloolane ja kuraator Maria Arusoo (Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse juhataja).

Eesti on Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalenud alatas 2000. aastast, seni kokku kaheksal korral. Viimati, 2016. aastal osales Eesti biennaalil esimest korda koos Läti ja Leeduga; ühisprojekt kandis pealkirja "Balti paviljon" (The Baltic Pavilion) ning see pakkus sissevaadet Balti regiooni muutustesse viimastel aastakümnetel. Täpsem ülevaade: http://www.arhitektuurikeskus.ee/veneetsia.

Veneetsia-välkloeng on välkloengute sarja 58. sündmus, mida toetavad Eesti Kultuurkapital, Saint-Gobain Ehitustooted ja Hals Interiors. Eesti Arhitektuurikeskuse välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi. Välkloengud on tasuta. Loe varasemate välkude kohta siit ja Veneetsia-välkloengu kohta lähemalt Facebookis.

Toimetaja: Valner Valme/Kaspar Viilup



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: