Suured kõrged majad reas, kohati äravahetamiseni sarnased, selline on eurokvartal, mis püüab end mahutada Brüsseli linnasüdamesse, vahendasid AK kultuuriuudised. Eesti arhitektide Brüsseli residentuuri kuraator Aet Ader küsis, kas see kõik kannab Euroopa väärtusi.

"Sellised suhteliselt anonüümsed ja suletud büroohooned, kuidas sellesse suhtuda. Kas me saame öelda, et see on meie kõigi Euroopa pealinn, kas me saaksime ruumiliselt midagi ette võtta," arutles ta.

Brüsseli endine peaarhitekt Olivier Bastin ütles, et võib ju ette kujutada kui raske on integreerida nii suurt hulka inimesi, kes tulevad välismaalt paljudest Euroopa riikidest.

"See on päris keeruline teema, mis sõltub peamiselt turvakaalutlustest, administratiivsetest ja infrastruktuurist tulenevatest asjaoludest."

Ühe ideena pakuvad arhitektid välja, et kõiki neid maju polekski vaja ja euroametkonnad võiks digiajastul Euroopas hoopis laiali hajutada.

"Lahustada ära see keskne parlamendi linnaruum, kus mitte midagi ei toimu ja mis on väga kaugel kõikidest kohtadest ja tekitada palju väikseid agente ehk väikseid üksusi erinevatesse linnadesse. Miks mitte ei võiks Raplas olla järgmine põllumajandusministeerium," arvas Sille Pihlak arhitektuuripraksisest PART.

Omamoodi üllatusena võivad Brüsselis tulla rohked reeglid ja turvanõuded, mis tähendab, et maja endaga tutvumise asemel tuleb uurida maja maketti, milleni jõudmiseks tuleb läbida turvavärav.

"Meil on plaanis teha üks suur makett searasvast ja makett sellest majast, kus sees hoitakse maketti, mis näitab europarlamenti," sõnas Ralf Lõoke Salto Arhitektidest.

Arhitektide ideed võtavad sügiseks näituse kuju, jõudes publiku ette Tallinna arhitektuuribiennaalil ja seejärel Brüsselis. See on osa Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ja riigi 100. sünnipäeva mahukast kultuuriprogrammist.