Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument" ({{commentsTotal}})

Arhitektuurikeskuse välkloeng
Arhitektuurikeskuse välkloeng Autor/allikas: Eesti Arhitektuurikeskus

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatud rahvusvahelisele kaheetapilisele kuraatorivõistlusele esitati 13 tööd, mille seast valiti eelmisel nädalal toimunud avalikku finaalvooru viis.

"Nõrk monument" eristus teistest konkursile esitatud ettepanekutest põhjaliku teoreetilise raamistuse poolest. Kuraatorid näevad arhitektuurset keskkonda kui mitmekihilist ja ajalooliselt järjepidevat süsteemi ning lubavad tõsta ekspositsiooni keskmesse lähi- ja kaugemast arhitektuuriajaloost pärit projektid, uurides nõrga monumendi mõistet läbi näidete Eestist ja mujalt.

Žürii liikme, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul käsitleb võiduprojekt arhitektuuriteoreetiliselt olulist kontseptsiooni – 'nõrga arhitektuuri' ideed, mida on näitlikustatud Eesti 1970. aastate paberarhitektuuri kullafondi kuuluva Leonhard Lapini projektiga "Antiinternatsionaali monument".

""Nõrk monument" on uue, veel väga noore arhitektide põlvkonna projekt, mis tõlgendab enda jaoks lahti modernistliku arhitektuuri pärandit ja selle tähendust tänasel päeval, uurib arhitekti rolli kaasaja maailmas ja ütleb, et nõrkust, loomingulist ambivalentsust ja lõpetamatust projektides ei tule häbeneda vaid see on pigem tugevus. Miks mitte tugevus ka tänase ja homse Eesti arhitektuuri jaoks," selgitas Ojari.

Kuraatormeeskonna liikme Laura Linsi sõnul jõudsid liikmed teemani läbi ühise huvi ülikoolis õppides, arutledes arhitekti võimaliku rolli üle üha enam reglementeeritud ühiskonnas ja ehitatavas keskkonnas: "Võistlustöö aluseks võetigi Tadeas Riha lõputöö nõrgast arhitektuurist, mille edasiarendusena uuritakse monumenti nii ajaloolises, tänapäeva kui ka tuleviku ühiskonnas. Paviljoni eesmärk on kõrvutada ideid, kus monument on vahend mälu arhitektuurseks vormimiseks ning aja peatamiseks. Nõrkus seevastu tähistab paindlikkust ajas muutuda ning end ümbritsevaga kohaneda. Ettepanek lähtus meeskonna huvist leida arhitekti praktikale uusi väljundeid ja võimalusi, Veneetsia biennaali peateema püstitusest ning ka soovist positsioneerida Eestit rahvusvahelisse diskussiooni."

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaal toimub 25. maist 26. novembrini, mille põhinäitust kureerivad Dublinis tegutseva Grafton Architects büroo asutajad Yvonne Farrell ja Shelley McNamara.

Võistlustöid hindas žürii, kuhu kuulusid arhitektid Raul Järg (Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja), Toomas Tammis (EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan), Johan Tali (2014. ja 2016. aasta Eesti väljapaneku kaaskuraator), arhitekt Veronika Valk, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari, arhitekt Peeter Pere ning kunstiajaloolane ja kuraator Maria Arusoo (Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse juhataja).

Eesti on Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalenud alatas 2000. aastast, seni kaheksal korral. Viimati, 2016. aastal osales Eesti biennaalil esimest korda koos Läti ja Leeduga; ühisprojekt kandis pealkirja "Balti paviljon" (The Baltic Pavilion) ning see pakkus sissevaadet Balti regiooni muutustesse viimastel aastakümnetel.

Toimetaja: Valner Valme



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: