Kunstihoone avab kümnendi ulatuslikuma graafilise disaini näituse ({{commentsTotal}})

Kellad näituselt. Karel Martensi “Three Times (in Yellow and Blue)”, Experimental Jetseti projekt “WordThings in TimeSpace”, Dexter Sinisteri “Serverdial” ja nende koostööprojekt Erik Wysocaniga “Watch Wyoscan 0.5Hz”.
Kellad näituselt. Karel Martensi “Three Times (in Yellow and Blue)”, Experimental Jetseti projekt “WordThings in TimeSpace”, Dexter Sinisteri “Serverdial” ja nende koostööprojekt Erik Wysocaniga “Watch Wyoscan 0.5Hz”. Autor/allikas: Kunstihoone kodulehekülg

Esimesest juulist on Tallinna Kunstihoones avatud Elisabeth Klementi ja Laura Pappa kureeritud rahvusvaheline graafilise disaini näitus "Signaalid perifeeriast", mis toob kokku ligi 100 disainerit ja rühmitust 25 erinevast riigist. Näitusel esitletakse Eesti ja rahvusvahelise graafilise disaini uusimaid suundi ning tulemusi disainerite koostööst teiste loomevaldkondadega.

Elisabeth Klementi ja Laura Pappa on alates 2011. aastast korraldanud Tallinnas graafilise disaini äärealasid uurivat Asteriski suvekooli. Kuraatorid on oma erialalisest huvist lähtuvalt näitusele valinud eksponaate, millest enamik murravad graafilise disaini tavapäraseid rakendustavasid. Trükiste ja veebilehtede kõrval näeme näitusel ka installatsioone, videotöid, mööblit, tööstusdisaini, kuuleme muusikat jm.

"Tallinna Kunstihoones toimuval näitusel eksponeeritakse projekte ja töid, mis ületavad traditsioonilisi graafilise disaini vormipiire, heites samas valgust projektide taga olevatele tähelepanuväärsetele tegevustele. Kõnealused tööd hõlmavad nii tellimusprojekte kui ka projekte, kus disainerid loovad sõltumatuid teoseid, sageli koostöös teiste erialade esindajatega," kirjutavad kuraatorid näitusega koos ilmuvas vihikus.

Elisabeth Klement tõi aga eraldi välja Manuel Raederi kujundatud Group Affinity pingid k.m Muncheni suvekoolile:

"Need on põnev näide tööst, mille juured on nii graafilises disainis kui mööblikujunduses, kuid tööl endal on tegelikult ka sotsiaalne mõõde. Lihtsa disainiga pinkide juures on oluline, et need on alati valmistatud möödunud näituste või sündmuste jääkmaterjalist."

Seega on näituse fookus tellimustöödena loodud identiteetide ja lahenduste asemel pigem omaalgatuslikel praktikatel ning nende tulemustel. Ligi 100 kohaliku ja rahvusvahelise disaineri ja rühmituse panused on jagatud kuue valdkonna vahel: objektid ja tooted, tüpograafia, kirjastamine, tööriistad, muusika, projektiruumid ja üritused.

Lisaks näitusele ning publikuprogrammile Tallinna Kunstihoones hõlmab "Signaalid perifeeriast" ka satelliitnäitust EKA galeriis ja raamatut.

Näituse avamine toimub reedel, 30. juunil kell 18:00 ning see jääb avatuks 13. augustini.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: