Arvustus. Kiiver sõjas ja rahus ({{commentsTotal}})

Külli Suitso näitus.
Külli Suitso näitus. Autor/allikas: Indrek Grigor

Näitus

„Kiiver – rahu ja sõja vahel“

Tartu kunstimajas

27 juuli – 19. august

Külli Suitso näitus Tartu kunstimajas on rahvusvahelise mõõtmega. 1974 Tartus sündinud ja 1996 TÜ maaliosakonna lõpetanud Külli Suitso elab ja töötab Taanis, alates 2014 Ârhusi Kunstiakadeemia õppejõuna.

Kiivrit oli Külli Suitso maalinud juba siis, kui Eestis veel elas, aga sihiteadlikult pärast Krimmi hõivamist Venemaa poolt 2014. aasta märtsis. Esimesena sai valmis kollaseks ja siniseks värvitud kiiver. Ta maalis kiivrid üha kaunimaks, täitis need lillede, õunte ja muu paremaga ning pani Facebooki. Imbi Paju oli esimene, kes neid eriliselt märkas, sest ka tema vanaema istutas sõja ajal metsast leitud kiivrisse kresse ja teises toitis koera. Paju vaimustus oli nii tohutu, et koostas koguni Külli Suitso näitusele kataloogi, kutsudes selles osalema mõjukaid isikuid mitmelt maalt.

Eesti president (2006-2016) Toomas Henrik Ilves keskendub rahu teemale Euroopas, mis ei ole nii endastmõistetav, nagu paljud arvavad. Ukraina on ju „EL lävepakul“ ja võib juhtuda, et leiame ennast peagi sealt, „kus rahu ei ole enam asjade loomulik käik ega esmasünniõigus.“
Soome kaitseminister (990-1995) Elisabeth Rehn teeb seevastu ettepaneku mõelda hoopis nii, et maas lillede keskel lebav roosa kiiver on see, „mille on just peast võtnud väike tüdruk pärast oma esimest edukat jalgrattasõitu.“

Rootsis elavale eestlasest kirjanikule Enel Melbergile meenutab tagurpidi pandud kiiver paati, millega ta koos teiste põgenikega 21. septembril 1944 Rootsi jõudis.

Kunstnik, inimõiguste aktivist ja Kõue mõisa omanik ameeriklane Mary Jordan alustab oma esseed sõnadega: „Kui ma olin laps New Yorgis Bronxi tänavatel, oli kiivril minu jaoks kaks tähendust: soeng või peenis“. Bronxi tänava tüdrukud ja poisid kandsid peakatet „do-rag“, mille olid välja mõelnud 19. sajandi orjad oma juuste sidumiseks. Hiljem kujunes „do-ragist“ vabaduse ning aastatel 1960-1970 liikumise „Black Power“ sümbol. Do-rag on nagu kiiver, mille ülesandeks on kedagi-midagi kaitsta.

Taani ajakirjanik Inge Schjødtile meeldib sel näitusel kõige enam video leivateost kiivris: „Igapäevaelu vajadused võtavad sõja sümbolilt võimu ning see muudab kiivri olemust lõplikult. See on muljetavaldav lugu – peaaegu rituaalse iseloomuga.“

Berliini Eesti saatkonna endise kultuuriatašee (2011-2016) Harry Liivranna essee „Make love, not war“ sisuks on kultuuripoliitika: „Sõjamehed ja kiiver käivadki alati kokku nagu väikeriik ja efektiivne kultuuripoliitika. Üks ei saa teiseta, teine komponent toetab esimese jõulist eksistentsi.“
Kui erinevad mõtted on Suitso kiivrid tekitanud! Põhjus ei ole mitte ainult laia tähendusväljaga sümbolis, vaid ka kõrgetasemelises kunstis. Esimesel hetkel tekitavad intensiivsed punased toonid väikese tõrke, ka autor tunnistab, et ta liigub kitši piiril. Kuid fotorealismi iseloomustabki kirgas koloriit. Tegelikult on koloriit tasakaalus, autoril on hea värvimeel ja viimistletud tehnika, mida näeme eriti klaasi, vee ning õhukese jääkirme kujutamisel. Lilled ja aedviljad on maalitud ka kiivrite peale, ühest on teinud autor koguni krooni. Piprateraks on kiiver tõelise pealuuga. Lutt pealuu suus on siiski juba stiilist välja langemine, mida võib öelda ka mädanenud õunte kohta ühel teisel maalil.

Näituse mõjusaimaks kunstiteoseks pean maalitud kiivritest moodustatud installatsooni „Surmatants“.

Lõpetuseks taani pastor Christian Højlundi ilusad sõnad: „Sellest kunstniku pintsliga vasturünnakust kiirgub muljetavaldavat surmapõlgust, mis justkui mängeldes häirib teraskindlat otsustavust. /---/ Mind hämmastab ning liigutab, kuidas kunstnik pöörab võimukat sümbolit nii, et sellest saab järsku kausjas süvend. Avatud ning haavatav, milles saab idaneda ning kasvada elu.“

Toimetaja: Valner Valme



Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Haapsalu piiskopilinnusHaapsalu piiskopilinnus
Haapsalu piiskopilinnuse muuseum sulgeb arendustöödeks uksed

Järgmisel nädalal sulgeb uksed Haapsalu piiskopilinnuse muuseum ning seal algavad 2019. aastani kestvad arendustööd. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadud ligi 3,2 miljoni eurose toetuse abiga ehitatakse välja aasta ringi avatud keskaega käsitlev tegevusmuuseum ja külastuskeskus. Haapsalust jätkab Juhan Hepner.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.