Kui palju tööd tähendab sellise külakirjandussündmuse korraldamine? Või polegi see töö, on loomine?

Ma ei ole kultuurimaja juhataja, vaid kirjanik ja filmitegija. Me ikka ikka loome ja raamatuküla päeval ei räägi kirjanikud kirjanikele, vaid meil tullakse kuulama, vahel 200 inimest, 300, 400. Oleneb ilmast ja kuna tulevad ka kirjastused, siis ostetakse tõesti ka raamatuid ja me teeme kõike talgute korras.

18 aastat tagasi, kui alustasime, oli suurim probleem saada inimesed koos tegutsema, ise vastutama oma elu eest. Seni oli korraldanud asju eelkõige ikkagi metskond. Kui metskond likvideeriti, tuli leida uus vorm. Ma ise käsin aastal 2000 õppimas Sardiinias, see oli Euroopa projekt, kuidas hoida oma kodukohti, kultuurimaastikke, kuidas teha koostööd ja lahendada konflikte. Algul õppisimegi koos tegemist, seda et iga inimene on väärtuslik, et kui on probleem, ei räägita selja taga, vaid selgitame asju otse.

Väikses külaühiskonnas intriige pole?

Otsisime meie küla inimestele Euroopa projekte, kus nad saaksid käia õppimas, kuidas väikest külaühiskonda kujundada. Nüüd meil on tekkinud meeskonna töö. Kõik mis puudutab organiserimist, ongi loomine. Selle organiseerimine pole hetkel kuigi raske, sest info liigub ja meil pole konflikte ega sepitsemisi.

Aga see on ikka rohkem kui ühe küla sündmus.

See päev on ka inspireerimise ja innustamise päev, loovuse ja päev ja ettevõtlikuse päev, kultuurimaastiku ja kultuuritraditsioonide hoidmise päev, kirjanduse hoidmise päev, lugema ja kirjutama innustamise päev, vabaõhusalongi päev ehk elu mõtestamise päev.

Ma olen täitsa üllatunud. Torma vald kaotatakse ja me läheme Mustvee valla alla ja oleme näiteks üks Avinurme ja Saarega, aga sealsed inimesed pakkusid kohe abi, üks noormees ütles, et oskab hästi kuulutusi teha ja tegigi tasuta. Ja Avinurme ja Saare kultuurinimesed kirjutasid, et nad trükivad ise kuulutused välja ja jagavad. Sünergia hakkas kohe tööle.

Võtikvere raamatuküla on Eestis praegu ainulaadne. Euroopas on selline asi juba traditsiooniks kujunenud. Võiks neid veel olla Eestis?

Võtikvere on ainulaadne. See idee sai alguse 60ndate algul Richard Boothilt Walesist, kelle kodukülast Hay-On-Wye'st on tänavuseks kujunenud kasutatud raamatute Meka. Ja mis kõige tähtsam, küla elab. Neid raamatukülasid on maailmas umbes 30 ja reegel on see, et igas riigis üks. Meie küla pole majanduslikult veel sellist hoogu alla saanud, aga tahaks loota, et saab, tuleb uusi ja aktiivseid inimesi ja nendega koos ka oskusi ja eelmised põlvkonnad toetavad.

Raamatuküla on kõrvalseisjale tõenäoliselt üsna uus ja hägune mõiste. Euroopas on raamat saanud muuhulgas vaikselt välja sureva väikse paiga elluärataja rolli.

Idee on lihtne, aga teostamine keerulisem. Linn või küla, kus ei toimu midagi erilist, on pandud elama second hand, aga ka uute raamatute kaudu, sõnaga, huvi lugemise vastu aitab muuta oma elukoha paigaks, kus saab jätkata traditsioonilistele elukommetele toetudes inimväärset äraolemist. Toetatakse raamatupoodide asutamist kohalike poolt ja turundatakse oma linna või küla raamatu abil.

Seega on tegemist väiksele linnakesele, mis noortest keskustesse tühjaks jooksmas -- ja selliseid asulaid leidub kõikjal maailmas --, taas elu sissepuhumisega. Sest lisaks raamatupoodidele, mida näiteks Wales’is asuvas Hay-On-Wye linnakeses leidub tervelt üle 50, peab avama ka külalistemaju, kõrtse, väikepoode, käsitöönurki ja muud. Ühesõnaga, külaelanikud saavad edaspidigi teha just seda, mida nad oskavad ja tahavad teha, kuna oma elukoha raamatukülaks kuulutamine loob rohkete tulevaste külaliste näol võimaluse end iseseisvalt korralikult ära elatada.

Tänavuse Võtikvere raamatuküla alapealkiri on naljakas. "Kirjandus, haldusreform ja Soome juubel". Seleta palun lahti.

Võtikveres elab sada inimest. Miks lisasin haldusreformi? Kuna Võtikvere läheb haldusreformi käigus koos Avinurme, Saare jt uue Mustvee valla alla ja on 18 aastat tagasi juba elanud üle metsakondade reformi, kui likvideeriti peaaegu 200aastane metskond, siis seekordsel peol tahame tuletada meelde, et võtikverelasi kaitses masendusse langemast ja hoidis meele aktiivse raamatuküla loomine.

Elasime üle ühe reformi, elame ka teise ja kuna noored inimesed on oma kodukohta tagasi tulnud ja siin peresid hakanud looma, siis nad on toonud kaasa ka uusi oskusi, mis soosivad ettevõtlust.

Kuna Soomel on sajas juubel, tähistame ka seda. Võtikvere raamatuküla patroon Kivi Larmola koos filmitegijast abikaasaga on elanud kaua aega Inglismaal, Saksamaal, Prantusmaal. Nüüd elab Eestis, ta on tunnustatud koomiksikunstnik, kirjanik ja muusik. Ta on õppinud selgeks eesti keele, tunneb hästi Eesti ja Soome ning Euroopa kultuuri, on luuletaja Asko Künnapi lapsepõlvesõber ja koos nad esitavad meil rockluulet, kus Kivi saadab kitarril Askot.

Tore. Oled ju maailmakodanik ja viibid palju Eestist eemal. Aga kodu on ikka Võtikveres?

Ma ei viibigi enda meelest Eestist palju eemal, Eesti on mu juur ja ma armastan Eesti kultuuri ja kultuurimaastikke, loovust ja elujõudu, oskusi olla mitmekülgne ja hakkaja.

Ma olen üle Eesti palju raamatukogudes esinenud, teen oma Loova Pliiatsi koolitusi, teen koostööd vahel selles raames teatritega. Eesti on osa Euroopast ja mina olen osa Eestist ja ma ei taha vinguda, et asjad pole nii ja naa, ma tahan luua, loomisjõud on tugev jõud ja see on eestlastes vägev. Eestlased on seotud nii paljude kultuuridega, venelaste, rootslaste, sakslaste, juutide, soomlastega. See kõik tuksub me geenides ja loomingus.

Võtikvere on olnud aastasadu looduse ja metsakasvatuse mõis, ka siin on kohtunud kultuurid ja selle lehtlates ja kõrgete pärnade all on ikka maailma parandatud. 

Võtikvere lugemispesa 

Kava:

Võtikvere raamatuküla pidu: Kirjandus, haldusreform ja Soome juubel
12.08. kell 12.00-17.00

11.45-võtikverelase, geograafi ja loodusemehe ja muusiku Jüri Visnapuu kirjanduspidu sissejuhatavad akordionilood

12.00-12.25 Võtikvere vabaõhu kirjandussalongi perenaise Imbi Paju ja Võtikvere sõprade tervitussõnad.

12.25-13.00 Võtikvere raamatuküla peo selle aasta patrooni, Soome muusiku ja koomiksikirjaniku Kivi Larmola tutvustamine. Tema ja luuletaja Asko Künnapi rockmuusikaline etteaste.

13.00- 13.10 kunstnik Lilli-Krõõt Repnau, laulab ukuleele saatel laule mh. Võtikveres 1888-1890 elanud Elisa Rosaline Auna tekstidele

13.10 13.20 Elise Rosalie Auna Võtikvere kirjanduspreemia kätteandmine, 2017 aastasele laureaadile

13.20-13.50 kirjanik ja luuletaja Eeva Park loeb oma tekste ja tema viimasese romaani ”Lemmikloomade paradiis ”teemadel, (nagu loomingulisus ja hülgamine), vestlevad Imbi Paju, Lilli-Krõõt Repnau

13.50-14.25 Eesti-Taani kunstnik Külli Suitso ja kirjanik Imbi Paju tutvustavad oma ühist kunsti- ja esseeraamatut Kiivrid-rahu ja sõja vahel. (19.08-on Tartu kunstimajas avatud Külli näitus) Imbi Paju luule performance Kivi Larmola kitarrisoolo saatel.

14.25-14.55 vestleme kunstnik, luuletaja ja kirjanik Pille Õnnepaluga tema romaanist ”Rääkimine, vaikimine nutmine: vabaduse seletamtu ilu”. Pille loeb ette oma tekste.

14.55 -15.05 Luuletaja Anneli Lambi Eestile pühendatud luule

15.05 15. 25 Külla tuleb Kalevipoja Koda Saarelt

15.25 – 16.55 Avinurme suveteatri etendus "Millal sa tuled tagasi?" William Somerset Maughami ainetel lavastanud Marika Oolberg

*Saksa-Eesti kunstniku Thomas Scheileke kunstinäitus „Illustratsioonid kirjutamata lugudele“. Kunstnik on paljudele lastele ja nende vanematele tuttav oma piltide kaudu, mis on ilmunud ajakirjades „Hea laps“ ja „Täheke“. NB! THOMASE PILDID INNUSTAVAD LAPSI LUGEMA JA KIRJUTAMA!!!!

*Laste lugemispesas toimetab 12.30-13.30 loovusekoolitaja ja raamatupidamisõpetaja Piia Asper-kes õpetab karujõmm Helduri lugude kaudu lastele rahatarkust ja kuidas taskurahaga majandada.

*Kohal on kirjastused, kes müüvad veidi odavamalt raamatuid ja töötab Egle Väli kodukohvik ja Kristiina Pindi pargikohvik