Laupäeval toimub taas Võtikvere raamatuküla ({{commentsTotal}})

Kirjanik Epp Petrone, Kadi Kass, Imbi Paju, lugemispesa looja  Maili Liinev
Kirjanik Epp Petrone, Kadi Kass, Imbi Paju, lugemispesa looja Maili Liinev Autor/allikas: erakogu

Laupäeval, 9. augustil peetakse Jõgevamaal Torma vallas Võtikvere külas iga-aastane raamatupidu, mis sedakorda tähistab 15. sünnipäeva.

Kirjaniku ja filmitegija Imbi Paju algatatud raamatuküla pidustusel esineb tuntud kultuuritegelasi, arutatakse laiahaardelistel teemadel, toimub teatrilavastuse esiettekanne - seekordse ettevõtmise patrooniks on kirjanik Jan Kaus, teatab Võtikvere raamatuküla Facebooki leht.

Esinejate seas on Tõnu Õnnepalu, Helvi Jürisson, Ivar Tröner, Märten ja Eerik Niiles Kross, Olavi Ruitlane, Peeter Sauter, Viktoria Ladõnskaja, Andrei Hvostov ja paljud teised.

Imbi Paju kirjanduslik vabaõhusalong: „Poeetilised maastikud“

Kava:

12.00-12.35 Kirjanik Imbi Paju avab mõisapargis raamatupäeva pidustused ja kirjandussalongi. Tervitused Võtikvere raamatuküla loovkirjutajatelt ja toetajatelt.
Võtikvere küla laste tervitus: Võtikvere legendid (kirjapannud Eha Vesiko, juhendaja Egle Väli). Laste teema jätkub kell 12. 20 salongi kõrval olevas laste lugemispesas, kus neid võtavad vastu aukülaline, kunstnik ja lastekirjanik Piret Räni ning laste ja perede spordimängude autor Kalju Pluutus.

12.20-12.35 Võtikvere raamatuküla 2014 patroon, kirjanik Jan Kaus: koha maastikud. Intervjueerib Imbi Paju

12.35-13.00 Luuletaja Indrek Hirv ja muusik Toomas Lunge esitavad tangosid Indrek Hirve peatselt valmivalt plaadilt „Tango Magnoolia“. Sisse juhatab Tiia Kõnnussaar

13.00-13.33 Kirjaniku ja kunstniku Ervin Õunapuu mononäidendi ”Mina, Luther” maailma esietendus. Tallinna Kammerteater. Lavastaja Ervin Õunapuu, Lutheri rollis Indrek Taalmaa.

13.33-14.00 Esietendusele järgnev arutelu: meie moraalimaastikud. Jan Kaus, Tõnu Õnnepalu, Helvi Jürisson, Ivar Tröner. Vestlust publikuga juhib Imbi Paju

14.00-14.15 Torma kihelkonna ajalugu: kohalikud pastorid, filosoofid ja teised... Avo Blankinit intervjueerib ja vestlust publikuga juhib Imbi Paju

14.15-14. 25 Soomerootsi kirjanik Emma Juslin.

14.20- 14.40 Luuletaja ja kirjanik Tõnu Õnnepalu loeb oma luulet. Õnnepaluga vestlevad Imbi Paju ja Jan Kaus.

14 40 –15.00 Vestlusring luuletajate Helvi Jürissoni ja Bibi Suumaniga: aja ja koha jälg luules. Luuletajatega vestleb Tiia Kõnnussaar.

15.00-15.15 Kirjanik Margit Peterson ja tema romaan Segavereline. Intervjueerib Imbi Paju

15.15-15.35 Vestlevad ajaloodoktorid-kirjanikud Igor Kopõtin ja Ivo Juurvee: reetmisest ja eestivenelaste solidaarsusest meie ajaloos. Kirjanikega vestleb Kristel Kossar

15.35-15. 45 luuletaja Eeva Park ”Oda jälg õhus”. Intervjueerivad Imbi Paju ja Jan Kaus

15.45-16.00 Kirjanikud Viktoria Ladõnskaja ja Andrei Hvostov: eestivenelased Eesti loomingulisel maastikul. Arutelu juhivad Imbi Paju ja Jan Kaus.

16.00-16.10 Kirjanik Märten Kross ja tema romaan Hullumäng: noorte eesti meeste põgenemisest Vene kroonu eest hullumajja. Intervjueerib Imbi Paju

16.10-16.20 Ajakirjanik ja raamatu ”Emale” autor Kristel Kossar intervjueerib Märten ja Eerik Niiles Krossi: kasvamine kirjanike peres. Ema ja isa kui motiveerijad ja julgustajad.

16.20- 16.40 Luuletaja Liina Tammiste ja lastekirjanik Mika Keränen armastusest ja lapseks olemisest meie poeetilisel maastikul. Intervjueerib Kristel Kossar

16.40-17.00Luuletusi loevad Olavi Ruitlane ja Peeter Sauter. ”Vaeste kirjanike maja“ Tallinnas ja Kätlin Kaldmaa.

17.00 Raamatupäeva pidustuste lõpetamine

Võtikvere raamatuküla on iga-aastane raamatupidu Jõgevamaal Torma vallas Võtikvere külas.

Raamatuküla loomise algatas Võtikverest pärit kirjanik ja filmitegija Imbi Paju. Kui kohalik metskond kaotati, otsustati tühjana seisvasse metskonnamajja rajada raamatukogu. Raamatukogu avati augustis 1999 üritusega "Küla ja keskkond" ning sellest sai alguse iga-aastane traditsioon.

Alates 2000. aastast on raamatukülas iga aasta augustis toimunud mitmesaja osalejaga kirjanduslik vestluspäev ning raamatulaat. Nii korraldajad kui ka esinejad osalevad tasuta. Tulevikus loodetakse raamatuküla käigus hoida pideva

Toimetaja: Tõnu Pedaru

Allikas: Võtikvere raamatuküla



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: