Pöördumine ja video: kiivrid elu hoidmiseks ({{commentsTotal}})

"Kiivrid - rahu ja sõja vahel" Autor/allikas: Kaader videost

Külli Suitso, Imbi Paju, Kivi Larmola ja Sanna Larmola arendavad edasi Külli Suitso isikunäituse "Kiiver. Vol. 3" seotud teemasid kirjaliku pöördumise ja videoga.

Asjaosalised kirjutavad:

Kriiside ajal on eriti oluline vaadata teisele inimesele otse silma. Näha teda sellisena, nagu ta on. Siis me ei näe temas hirmude ja valedega täidetud monstrumit ega hinda teda kui isikupäratut võõrast, kes tundetult ja tähtsusetu osakesena marsib suures kolonnis.

Kas me oskame maailmast jutustada väikeste inimeste kaudu, kel on oma unistused, armastus ja mured?

Kiiver on töövahend, mis peidab inimese isikupära. See annab kõigile sõduritele ühesuguse välimuse, pealaest padrunikestani. Peidab silmad ja hinge peegelduse varju, mis langeb kiivrist näole.

Külli Suitso hakkas maalima oma "Kiivrite" sarja, kui Venemaa ründas Krimmi. Ta täitis kiivrid õunte ja karikakardega. Iga kiiver sai erineva sisu ja hakkas peegeldama inimese elu selle all. Need maalid liitsid kokku meid, kunstnikke.

Neist sündis ühine performance "Kiivrid - rahu ja sõja vahel". Meie ühises videos küsime endalt ja kõigilt teistelt:

Kas kunst võib peatada sõjamasinad?
Kas kunst võib takistada, et inimene ei muutuks robotiks?

Ajalugu on väle olend. Kui me ei pea pidevalt hoolt ega tuleta üksteisele meelde, kuidas sündmused on leidnud aset, ta kaob ja kustub mälust. Nagu liiv valgub suuremate rahnude vahele. Siis me näemegi ainult suurt ja võimast ajalugu ja selle väikesed osakesed on rahnude varjus peidus, kust neid pole näha ega kuulda.

Kas kunst võib peatada hävingu?

Kas kunst võib peatada tulevased diktaatorid, kes tehes suuri ja strateegilisi liigutusi hävitavad enda all nii kultuuri kui selle tegijad? Hävitamistung ja loovus on võimsad jõud meis igaühes, kuigi me proovime hoida kinni loomisest! Nii nagu maailma kõiksus muudab inimest, muudab inimene maailma. Me pöörame ümber ja hävitame nii käte kui masinatega loodust. Moonutatud keskkond ja kliima kujundavad nii meie tahet kui tegusid. Maailm, mida me loome või hävitame, peegeldab alati meie sisemist muutust. Meie teod peegeldavad meie unistusi, tänaseid ja möödunuid.

Seepärast olgu meie unistustes koht rahul, mida me oma sõnade ja mõtetega loome. Niiviisi muudame oma igapäevaelu ja maailma rahulikumaks ja paremaks.

"Kiivrid - rahu ja sõja vahel":

Külli Suitso, Imbi Paju, Kivi Larmola, Sanna Larmola

Toimetaja: Madis Järvekülg



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: