Valkeeniemil endal on Eestiga pikaajaline side. Esimest korda tuli ta siia 1992. aastal, kui avanes võimalus asuda praktikandina tööle Eesti Raadio soomekeelsete saadete toimetusse.

"Raadio on süüdi, et ma endiselt siin olen. Tahtsin näha seda riiki seestpoolt ja kui see võimalus avanes, ei oleks ma tahtnud seda kasutamata jätta," meenutas ta.

Eesti ja Soome ringhäälingu koostöö alguseks võib Valkeeniemi sõnul pidada 1929. aastat, mil Tallinnast edastati Soome jumalateenistus. Tegemist oli otseülekandega, mida ei salvestatud, ning selle keel polnud eesti ega soome, vaid kirikuslaavi keel. Juba mõni aasta hiljem jõudsid Tallinnast tehtud saated märksa laiema publikuni. 1933. aastal toimunud Euroopa kontserti vahendati Valkeeniemi sõnul 12 riiki.

Kahe maailmasõja vahel oli Eesti ja Soome raadiokoostöö palju tihedam, kui praegu sageli teatakse. Omavahel vahetati noote, heliplaate ja reportaaže ning korraldati kunstnike külaskäike. Eesti raadios toimusid Soome päevad ja Soomes Eesti päevad.

Koostöö ulatus ka kooliraadiosse, kus Eestis anti soome keele ja Soomes eesti keele tunde. "Mulle endale oli üllatus, kui tihe meie ühine ajalugu enne teist maailmasõda tegelikult oli. Sellest teatakse suhteliselt vähe," tõdes Valkeeniemi.

Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine muutsid senise koostöö olemust. Valkeeniemi sõnul algas peaaegu kohe propagandasõda, milles kasutati nii raadiot kui ka hiljem televisiooni.

Pärast sõda sai Yle esimeseks naispeadirektoriks Eestis sündinud kirjanik Hella Wuolijoki, sünninimega Ella Murrik. Samal ajal hakati Nõukogude Eestis tootma Soome kuulajatele suunatud soomekeelseid raadiosaateid.

Soomekeelsed telesaated algasid Eesti Televisioonis juba 1956. aastal, samal ajal kui regulaarsed telesaated jõudsid Soomes eetrisse kaks aastat hiljem.

"Me teame väga hästi, kui oluline propagandamasin on Venemaal praegu. Tollal töötas see samamoodi nii raadios kui ka televisioonis," rääkis Valkeeniemi.

"Naapurivisast" kujunes kahe riigi ühine fenomen

Ringhääling ei kandnud üle Soome lahe siiski ainult propagandat. Selle kaudu jõudsid Soome ka Eesti muusika ja kultuur. Näiteks on just raadiol oluline roll selles, et "Saaremaa valss" sai Soomes sedavõrd tuntuks. Georg Ots hakkas laulu esitama soome keeles ning salvestis anti kaasa 1956. aastal Soome sõitnud kultuuridelegatsioonile.

"Sellest sai ülipopulaarne "Saarenmaan valssi". Kõik laulavad seda ja praeguseks on see meie ühine valss," tõi ta välja.

Eesti ja Soome vahel korraldati ka ühiseid kontserte ning muusikasaateid. Kuigi nende tegemine toimus Nõukogude Liidu seatud piirides, andis see mõlema riigi inimestele võimaluse näha ja kuulda teisel pool lahte toimuvat.

Üheks Eesti ja Soome ühise teleajaloo eredamaks näiteks kujunes 1966. aastal alanud mälumäng "Naapurivisa". Saade muutus mõlemas riigis erakordselt populaarseks ning võistlejaid oodati esimesel korral tagasi plakatitega. "See oli fenomenaalne. "Naapurivisa" muutus nii populaarseks, et just sellepärast pidi see lõppema."

"Naapurivisale" järgnesid teised Eesti ja Soome ühised mälumängud ja teadmistevõistlused. Koostöö jälgi võib Valkeeniemi sõnul näha ka tänaseni eetris olevas "Mnemoturniiris", mis sai alguse 1967. aastal ning mille üheks eeskujuks oli Soome mälumängusaade.

Üle Soome lahe sündis ka mitmeid ühiseid meelelahutussaateid. Nende hulka kuulus "Õhtutähed", mida juhtisid Reet Linna ja Mikko Alatalo.

Espoo telemast avas Eesti vaatajatele uue maailma

Eesti televaatajate jaoks algas uus ajajärk 1970. aastate alguses, kui Espoo telemast muutis Soome televisiooni signaali Põhja-Eestis kättesaadavaks. Kodudesse jõudsid Soome saated, lääne filmid, muusika, reklaamid ja uudised.

Soomes ei pruugitud alati isegi teada, kui suur publik Yle saadetel teisel pool lahte oli. Eestlaste jaoks sai Soome televisioonist oluline aken välismaailma, kuid soomlaste põhjalikum tutvumine Eesti elu ja kultuuriga algas seevastu märksa hiljem, laulva revolutsiooni ajal.

Eesti vabanemise eel ja järel hakkas Soome meediasse jõudma varasemast rohkem vahetuid reportaaže, dokumentaalfilme, intervjuusid ja saatesarju, mis tutvustasid Eesti elu ning ajalugu. Kui eestlased tundsid Soome televisiooni kaudu põhjanaabrite maailma juba põhjalikult, siis paljude soomlaste jaoks algas Eesti avastamine alles iseseisvuse taastamise ajal.

Viimastel aastatel ei ole Eesti ja Soome raadio- ning telekoostöö Valkeeniemi hinnangul olnud enam nii ulatuslik kui varasematel kümnenditel. Ta sooviks, et Yle ja ERR-i kanalid ja muu ringhäälingute sisu oleks kergemini kättesaadav lahe teisel kaldal.

"Ma tean, et see on keeruline ja kallis ning koosneb tuhandest tükist. Aga unistamisel ei ole piire, nii nagu signaalil ei ole piiri," märkis ta.

**

Hannele Valkeeniemi täispikka ettekannet saab vaadata ERR-i kultuuriportaalis.