Roose sõnul jaguneb tema enda suhe ringhäälinguga justkui kaheks. Viimased kümme aastat on ta juhtinud Eesti Rahvusringhäälingut, kuid sellele eelnes üle 40 aasta Soome televisiooni vaatajana.

Kuigi Soome televisioonist on räägitud kui demokraatia õpetajast, ei jälginud toonased noored Roose arvates ekraanilt eeskätt poliitilisi debatte ega välispoliitikat. Palju olulisemad olid lääne filmid, seriaalid, muusika, Eurovisioon ja reklaamid.

"Kui keegi ütleb, et õppisime Soome televisioonist demokraatiat, siis ma seda väga ei usu. Tavalisi noori tõsine poliitiline jutt eriti ei huvitanud. Tähtis oli kõik muu, mis sealt ekraanilt tuli."

Eurovisioon ja lääne filmid olid suured sündmused

Roose hakkas Soome televisiooni igapäevaselt jälgima vanuses, mil lastesaadete aeg oli tema jaoks juba möödas. Teda köitsid eelkõige filmid, seriaalid, muusika ja Eurovisioon, mida eestlased said toona vaadata just Soome televisiooni vahendusel. "Praegu tundub see kõik nii tavaline ja triviaalne, aga siis oli see suur," meenutas ta.

Nagu paljudes teisteski Eesti kodudes, vaadati ka Roose peres Soome televisiooni algul mustvalgest televiisorist, millesse oli paigaldatud hääleplokk. Värviteleviisorid muutusid tema sõnul kättesaadavamaks alles 1980. aastate keskpaigas ning ka siis tuli nende saamiseks sageli järjekorras oodata.

Soome saadete nägemiseks vajalike plokkide paigaldamisest oli Roose sõnul kujunenud Nõukogude Eestis omamoodi varjatud eraettevõtlus. Tegemist oli tegevusega, millest teadsid kõik, kuid millele vaadati läbi sõrmede, sest Soome televisiooni soovisid jälgida ka toonased võimukandjad.

Reklaamid olid mõnikord põnevamad kui saated

Eraldi osa teleprogrammist moodustasid reklaamid. Roose sõnul ei tekitanud need temas pahameelt sellepärast, et reklaamitud tooteid polnud Eesti kauplustest võimalik osta. Reklaame ei tajutudki tavapäraste müügisõnumitena, vaid osana ekraanilt avanenud maailmast. "See ei olnud reklaam selles mõttes, et nüüd tahaks midagi osta. See oli lihtsalt üks osa programmist ja sageli isegi põnevam kui Soome televisiooni enda saated."

Eriti on talle meelde jäänud Ameerika reklaamid, sealhulgas Coca-Cola jõuluklipid ja nätsureklaamid. Roose meenutas, et Soome televisioonis näidati teiste Euroopa riikidega võrreldes palju Ameerika päritolu filme ja telesisu. Seetõttu ei vahendanud Soome televisioon Eesti vaatajatele üksnes Soome kultuuri, vaid ka märksa laiemat lääne popkultuuri.

Telepilt andis ettekujutuse teistsugusest ühiskonnast

Roose jõudis ise esimest korda Soome alles 1990. aastate keskel, olles selleks ajaks külastanud juba Londonit, Prahat ja Stockholmi. Soome oli olnud talle kaua eelkõige ekraanilt jälgitav maailm, millest oli aastate jooksul tekkinud oma ettekujutus.

Esimene külaskäik ei pakkunud seetõttu enam suurt üllatust. Lapsepõlves värvilise ja säravana tundunud Soome mõjus halva ilmaga Helsingisse jõudes hoopis hallimana kui telepildi põhjal kujutleda võis.

Samas peab Roose aastakümneid kestnud Soome televisiooni jälgimist üheks paljudest põhjustest, miks Põhja-Eestis kasvanud põlvkonnal oli pärast iseseisvuse taastamist olemas laiem ettekujutus sellest, kuidas ühiskond ja igapäevaelu võiksid toimida.

"Arusaamine, kuidas asjad võiksid heal juhul käia, on minuvanustel põhjaeestlastel ikkagi sees. Sellest oli abi."

Avalik-õiguslik meedia seisab kogu Euroopas sarnaste probleemide ees

Kui minevikus avas Soome televisioon eestlastele tee uue meediaruumi juurde, siis nüüd peavad nii Eesti kui ka Soome ringhääling otsima võimalusi, kuidas jõuda publikuni üha killustunumas infokeskkonnas.

Roose sõnul on ERRi, Yle ja teiste Euroopa avalik-õiguslike ringhäälingute probleemid väga sarnased. Neid mõjutavad pingeline eelarve, poliitiline surve ning eelkõige nooremate inimeste kiiresti muutunud meediatarbimine. "Kui noored meid ei kuula ega vaata, siis tekib küsimus, mida me teeme ja kui kaua me seda teeme," sõnas ta.

Üheks vastuseks on olnud voogedastusplatvormide arendamine. Yle tõi oma teenuse turule varem ning ERR sai Jupiteri loomisel Soome kolleegide kogemusest õppida. Roose sõnul aitas Yle jagatud teadmine ERRil vältida kulukaid vigu ja hoida kokku mitu miljonit eurot.

Kodumaine voogedastusplatvorm on tema hinnangul siiski ainult üks osa lahendusest. Publiku tähelepanu pärast ei konkureeri ERR enam üksnes Eesti erakanalitega. "Me ei konkureeri ainult TV3 või Kanal 2-ga, vaid tegelikult Elon Muski ja Meta ning Mark Zuckerbergiga. Seal on juba päris keeruline," tõdes Roose.

Tehnoloogiahiidudega konkureerimiseks tuleb kohalikul meedial koostööd teha

Roose sõnul puudutavad rahvusvaheliste tehnoloogiaplatvormide mõjud veelgi valusamalt erameediat, sest suur osa reklaamirahast liigub kohalike väljaannete asemel üleilmsetele platvormidele.

Ta rõhutas, et avalik-õiguslikku ja erameediat ei tohiks selles olukorras käsitleda vastaspooltena. Kui kohalik erameedia peab oma tegevust märgatavalt vähendama ning noored tarbivad samal ajal peamiselt rahvusvaheliste platvormide kaudu levivat sisu, tekib kogu ühiskonnale uus ja senisest tõsisem probleem.

"Kui erameedia tõmbub kõvasti kokku ja järele jääb ainult avalik meedia, samal ajal kui noored tarbivad üksnes TikToki ja muid platvorme, siis on meil täiesti uue kategooria probleem."

Roose hinnangul peaksid Eesti ja Soome meediaorganisatsioonid selles küsimuses rohkem koostööd tegema ning selgitama poliitikutele, miks vajab kohalik meediaruum rahvusvaheliste tehnoloogiahiidudega konkureerimiseks võrdsemaid tingimusi.

Geoblokk takistab Eesti ja Soome koostööd

Üheks Eesti ja Soome telekoostöö takistuseks peab Roose geograafilisi vaatamispiiranguid. Kuigi Soome telekanalid on pärast pikka pausi taas Eesti telepakettidesse jõudnud, jääb osa filmide ja spordisaadete puhul ekraan endiselt mustaks, sest sisu näitamise õigused on riigiti piiratud.

Roose nimetas geoblokeerimist tänapäeva maailmas anakronismiks, mille juured ulatuvad aega, mil Hollywood hakkas filmide levitamisõigusi geograafiliste piirkondade kaupa müüma. Tema sõnul tekitab olukord pahameelt ka vaatajates: kui inimene satub järjest saadetele, mida Eestis näidata ei tohi, loobub ta lõpuks kanalist ning valib Netflixi või mõne teise teenuse.