Lapini mets tuleb tagasi ({{commentsTotal}})

Leonhard Lapin ajakiri „Noorus” suvepäevadel 1969. Eesti Kunstimuuseumi fotokogu
Leonhard Lapin ajakiri „Noorus” suvepäevadel 1969. Eesti Kunstimuuseumi fotokogu Autor/allikas: Jaan Klõšeiko

Neljapäeval, 24. augustil avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Leonhard Lapini isikunäitus „Eesti mets”, millega kunstnik alustab oma 70. sünnipäeva tähistamist.

Installatsioonid on Leonhard Lapini loomingus alati olulist rolli mänginud. Oma taiestes on ta omavahel sünteesinud erinevaid materjale ning pakkunud välja mitmesuguseid vormilahendusi ja -kooslusi, olgu siis tegu suuremõõtmeliste linnaruumi paigutatud obeliskide või väikeseformaadiliste arhitektoonidega.

1994. aastal alguse saanud sarja „Eesti mets” peatähelepanu on keskendunud puidule selle kõige laiemas tähenduses. Esimesest installatsioonist alates on Lapin soovinud seerias peegeldada igavikulist dilemmat, mis paratamatult kaasneb looduse ja inimetegevuse kokkupuutel tekitatud „uue loodusega”: millise määrani on sekkumine lubatud?

1994. aastal, esimest „Eesti metsa” saatnud tekstis kirjutas kunstnik: „Installatsiooni idee ongi sümboolselt demonstreerida loodusliku metsastruktuuri muutumist tehislikuks puidustruktuuriks, milles metsa hierarhiline korrapära muutub abstraktseks koosluseks, inimese väljamõeldud maailmaks. Sedaviisi kehastame me dualismi, olles uut otsivad rändurid, ent samas ka vana ja pika aja jooksul tekkinu lõhkujad. Milline on meie koht lõpmatuses?” Kirjutatud aastal 1994, on eeltoodud tsitaat mõtlemapanev ka tänases ajahetkes.

Näituse kuraator on Holger Rajavee.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapitali, Eesti Arhitektide Liit ja Tiit Liivamägi.

Näitus jääb avatuks 17. septembrini.

Leonhard Lapin (sündinud 1947) õppis aastatel 1966–1971 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri. Ajavahemikul 1990–2013 õpetas ta Eesti Kunstiakadeemias ning on nüüdseks emeriitprofessor. Külalisprofessorina on ta õpetanud ka nii Tartu Ülikoolis kui Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Oli üks rühmituse SOUP ’69 liikmeid. Alates 1973. aastast on Lapinil olnud enam kui sada isikunäitust nii Eestis kui väljaspool.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: