Andri Luubi sõnul mõtles ta näidendit kirjutades ja lavastades palju hästitoimiva kooselu võtme üle.

"Sageli see füüsiline, materiaalne maailm, käegakatsutav ja kehaline - see võib teinekord tunduda justkui lähendaks, aga tegelikult kaugendab. Mis inimesi üldse lähendab, lähedust tekitab, on just meie arutelud ja meie vaimsed diskussioonid ja need on need intellektuaalsed väljakutsed, mis tasub vastu võtta, need lähendavad minu meelest," rääkis autor ja lavastaja Andri Luup "Aktuaalsele kaamerale".

Kui näidendi peategelased enam oma jõududega hakkama ei saa, tellitakse appi koduabiline, kes peaks õnne taas õuele tooma. Paraku on asjad keerukamad, kui esmapilgul näivad.

"Ma arvan, et siit ei ole võimalik üheselt mõeldes kõigil inimestel saalist lahkuda, vaid igaüks näeb seda, mis on tema valupunkt. Peateema on mu meelest inimese üksindus. Kui inimene on ennast isolatsiooni elanud, kas tehnoloogia sellisel juhul seda tühimikku seal suurendab või vähendab, mis võimalused on. Tegelikult õhus on kõik võimalused," selgitas osatäitja Liina Olmaru.