Idee anda välja loodusest võõrdunud arvutipõlvkonna lastele loomaraamat küpses Rahva Raamatu kirjastuses mitu aastat.

"Leelo on fantastiline narratiivilooja ja Aleksei on fantastiline loomamees, et idee luua kahasse projekt, kus oleks kajastatud kaasahaarav lugu, millesse saaks inkorporeerida ka zooloogilisi tõdesid nende loomade kohta, tekkis väga orgaaniliselt," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" raamatu projektijuht Mattias Turovski.

Aleksei Turovskil on projektis aga lisaks autorile ka ühe peategelase prototüübi, bioloogist isa Aksel Tuuri austav roll.

"Ma ei ole kirjanik ega kunstnik sõna otseses mõttes. Ma lihtsalt oskan rääkida, kirjutada, joonistada, ja päriskunstnik – Leelo – kirjutas raamatu, kus on selline süžeeline objekt Aksel Tuur, kes on igavene laiskvorst. Lapsed esitavad küsimusi ja tema annab neile oma käsikirja tükke lugeda. Ideaalne Leelo loodud skeem," sõnas Aleksei Turovski.

"Seal juhtub äpardusi, saab nalja, on põnevaid kohti. Üht-teist olen ka oma lapsepõlvest võtnud, sest ma olen ise maalaps olnud, nii et mõned seiklused on tulnud päriselust tulnud," ütles Tungal.

Taluloomade ring on raamatus aga tunduvalt laiem kui pelgalt lehmad-lambad-hobused.

"Kõik need loomad, kes hea meelega ühel või teisel moel selles talukoosluses kaasa löövad – miks mitte vaadata neid koduloomadena. Nii see nimekiri kasvama hakkas. Tulid mutid ja pääsukesed ja ämblikud ning see kõik tegi asja sellevõrra erilisemaks," selgitas Aleksei Turovski.

Raamatu jutustuse osa on illustreerinud Heiki Ernits, oma loomalugudele joonistas pildid aga Aleksei Turovski ise.

Kui raamatus on Aleksei Turovski illustratsioonid detailitäpsed loodusjoonistused, siis loomaaias avatud näitusel "Zoontoloogia" on väljas hoopis teistsugused teosed.

Aleksei Turovski ise ütleb, et neis joonistustes avaldub tema kui semiootilise eluka loomus. Ta kasutab oma kujutlusvõimet selleks, et otsida ja leida seletusi ja seoseid maailmas kogetu vahel. Bioloogina püüab ta jälgida ja mõista loomi just sellistena nagu nad on. Kunstnikuna nimetab ta oma stiili aga sürranimalistikaks.

"Siin on kaks konkreetset zooloogiliselt adekvaatselt joonistatud looma. See on mõõkkala – enamvähem, päris nii lühike ka ei ole, aga pikem ei tahtnud mahtuda sinna – ja siis tormilindlane, nn merivarblane. Kõik teised on sürranimalistlikud, väga mõnusad. Ma ei saa teisiti, ma elan nendega