Sirbis: muusikaelu à la koroona ja tundmatud süsteemid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tutvustame 20. märtsi Sirpi.

KAAREL TARAND: Tavaolukorrast Sirbis

KAI TAAL: Muusika- ja muusikuelu à la koroona 

Kas klassikalise muusika interpreedid on haavatavamad kui teised? Tõenäoliselt küll. Pole teist elukutset, mille omandamine algab hiljemalt kuueaastaselt ning kestab kogu elu.  

Veel paar nädalat tagasi oleks praegune reaalsus tundunud ulmefilmina. Maailm on muutunud tohutu kiirusega ning jätkab muutumist. Ka lähituleviku ennustamine on mõttetu ettevõtmine. Ootamatult tekkinud vaba aega saab sisustada näiteks vanu klassikuid üle lugedes. Mihhail Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat" näeb praegu niigi igal pool, kuid näiteks Stefan Zweigi "Eilne maailm" on sobiv valik: ehk leiab sealt meie ellu nii äratundmist kui ka julgustust. Ja oleks vist parem püüda unustada, et autor tegi pärast selle teose kirjutamist enesetapu? 

PÄRT PETERSON: Süsteemide kohtumine tundmatuga

Euroopas kiiresti levima hakanud uus koroonaviirus paneb proovile riikide meditsiini- ja inimeste immuunsüsteemi.

COVID-19 haigusjuhtude arv on Euroopas viimastel nädalatel kasvanud eksponentsiaalselt ning enamik riike on tarvitusele võtnud ranged liikumispiirangud ja kehtestanud eriolukorra. Iga päevaga keerulisemas olukorras kontrollitakse riikide kriisiks valmisolekut, aga ühtviisi ka meie immuunsüsteemi võimekust, kui see kohtab uusi haigustekitajaid.

Hiinast Wuhani linnast alguse saanud viirus on levinud pea kõikidesse maailma riikidesse. Nakkusjuhtude arv on kasvanud üle 200 000 ning surmajuhtumite arv üle 8000. Hiljuti Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) välja kuulutatud globaalne pandeemia on nüüd leidnud oma epitsentri Euroopas, puudutades kõige valusamalt Itaaliat. Märgiline on, et nakkusjuhtude arv väljapool Hiinat kasvab kiiremini kui Hiinas, kus uute nakkusjuhtude arv näitab langustrendi. Vapustavate arvude kõrval tuuakse harva esile kolmandat arvu, mis näitab üle 80 000 inimese paranemist COVID-19 tekitatud haigusest. (Andmed 18. märtsi seisuga).

HEIE MARIE TREIER:  Muusika- ja teatriakadeemia uus kontserdisaal – kõrge ja ülendav 

EMTA juurdeehitus ei ole sotsiaaldemokraatlikult tasapaks ruum, kus kõik on võrdne, vaid meenutab pigem barokset Kadrioru lossi, soosides inimeste vaimset ülendamist. 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kontserdi- ja teatrimaja juurdeehitus, Tatari 13, Tallinn. Arhitektid Toivo Tammik ja Mart Rõuk (arhitektuuribüroo Ansambel), sisearhitekt Aivar Oja (Fra Disain), akustik Linda Madalik. Peaprojekteerija AS Resand, ehitas AS Nordlin Ehitus. Avati 28. IX 2019. 

Kolmel Eesti kõrgkoolil on valminud hiljuti uus õppehoone või juurdeehitus. 2020. aasta jaanuari lõpus avati järjestikku Tartu ülikooli (TÜ) digitehnoloogiakeskus Delta Emajõe kaldal ning Tallinna ülikooli (TLÜ) juurdeehitusena loomemaja Vita. 2019. aasta septembri lõpus avati laialdase meediakajastuse saatel ka EMTA uus kontserdi- ja teatrimaja, millega tähistati kõrgkooli 100. aastapäeva. Nende kõrvale võiks panna ka Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kolimise 2018. aastal nüüdseks juba sisse elatud ja premeeritud hoonesse. Kõrgkoolide uutes ehitistes võib leida üksikelementide osas teatud arhitektuurilisi sarnasusi ja üksteise mõjutamist, ent ilmselt on tegemist ka praeguse aja ühtmoodi vajaduste ja nõuetega. Näiteks on EMTA ja TLÜ juurdeehituse mitmel argiruumil akustilised laepaneelid, mitte ripplaed, et neelata heli. Samuti on mõlemal hoonel kitsas välikoridor. TLÜ Vita hoones säilitati viienda korruse väliterrass kokkuhoidu trotsides just EKA hoone mõjul jne. 

ANNI MARTIN: Kas ideoloogilise identiteedita Maarjamäe memoriaalansambel? 

On tähelepanuväärne, et Maarjamäe memoriaalile pole pärast ühiskonnakorra muutumist antud ideoloogiat väljendavat või negatiivse tähendusega uut nimetust. 

Nimetamise kaudu tähenduse andmine ja selle muutmine võib olla teadlik tähenduse konstrueerimine, aga tähendus(likkus)e konstrueerimine võib toimuda ka otseselt teadvustamata, kogemuse ja tunnetuse piiri ületamisel, alateadlikul metatasandil. 

TRISTAN PRIIMÄGI: Aja meistri esimene aastasada 

Eesti nukufilmi looja Elbert Tuganovi loomingu valmimisest võib küll olla möödunud aastaid, aga see ei vanane. 

 Eesti nukufilmitraditsiooni rajaja Elbert Tuganovi elust võiks kirjutada terve raamatu. Kuna ta on seda ka juba ise teinud – ilmunud on tema väga nauditavad memuaarid pealkirja all "Jalutuskäik läbi sajandi" –, siis ei hakka ma seda araabia muinasjutu sarnast seiklust ümber rääkima ja piirdun üldistusega. Saksamaal õppinud ja sõja ajal Punaarmee tagalas teeninud Tuganov on nagu Eesti rahva võrdkuju, kes on näinud tegutsemas Hitlerit ja Stalinit, aga sidunud lõpuks oma elu siiski Eestiga, luues siin soovist teha Tallinnfilmis (ehk toonases Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudios) midagi muud peale punapropaganda.

MIHKEL RÜNKLA: Kängu jäänud vihmavarjukuusk 

Kas püsimetsandus on tõesti selline salateadus, mida valdab vaid valitud seltskond? 

Teejuht püsimetsandusse. Koostanud Liina Remm, Liis Kuresoo, Mihkel Rünkla. Kujundanud Taavi Oolberg. Eestimaa Looduse Fond, Tartu 2020. 140 lk. 

Suuremate puude varjus kängu jäänud niinimetatud vihmavarjukuusk – kas olete sellist näinud? Mitte suurt puud, mille alla vihma eest varju pugeda, vaid sellist väikest, rohkem vihmavarju mõõtu. Vihmavarjukuuske nähes tekib tahtmatult seos püsimetsandusega ja ehk kõneleb selline seosepilt midagi ka püsimetsanduse seisukorrast: püsimetsandus on näivalt varjusurmas. Kuid kui kuusele valgust anda, siis võib ta saada ootamatu kasvuhoo ja sirguda suureks puuks. Kas nii võib olla ka püsimetsandusega: püsimetsandust edendades üllatab ehk temagi meid ootamatust küljest? 

Muutusi ei tule Venemaal veel väga kaua. Jaanus Piirsalu intervjuu Vitali Škljaroviga.

Vitali Škljarov: "See on mentaliteedi probleem. Pärast mitut homo soveticus'e põlvkonda ei oska nad enam teistmoodi mõelda, teistmoodi elada. See on, nagu keegi paluks mul praegu tantsida balletti." 

 Vitali Škljarov (43) on ilmselt kõige rahvusvahelisema taustaga vene politoloog, kes on peamiselt töötanud valimiskampaaniate korraldajana USAs, kus ta on osalenud muu hulgas Barack Obama ja Bernie Sandersi kampaaniameeskonnas. Venemaal on ta palju aidanud parlamendivälise opositsiooni poliitikuid valimiskampaaniate korraldamisel, kõige rohkem üht Moskva opositsiooni juhtidest Dmitri Gudkovi.i  

Kaitse loojat, ümarlaud! Teet Korsten intervjueerib Tiina Tammetalu.

Tiina Tammetalu: "Loomeliitude esmane missioon on kindlustada oma valdkonna loojatele loomevabadus ." 

Äsja toimus 17 tunnustatud loomeliidu esimene kohtumine kultuuriminister Tõnis Lukasega. Sellest, mis oli kohtumise peamine ülesanne, aga ka liitude suhetest võimu ja avalikkusega räägib äsja rotatsiooni korras loomeliitude ümarlauda vedama hakanud Eesti Kujundusgraafikute Liidu esimees, kunstnik Tiina Tammetalu. 

MELE PESTI: Pilk Berliinist III. Kämbud, köök ja kirik 

Saksa ühiskonnas on soolised erinevused päris tugevalt tunda, sest siin on suurimaid palgalõhesid Euroopas. 

Ei ole täpselt dokumenteeritud, kes sõnastas kuulsa kolmiku "Kinder, Küche, Kirche" (ee lapsed, köök ja kirik), millega määratleti saksa naise universumi piirid. Levinuima versiooni kohaselt oli see Saksa viimane keiser Wilhelm II (võimul 1888–1918) või siis pigem tema naine, keisrinna Auguste Viktoria.  

XIX sajandi viimasel kümnendil lisati levisse läinud paroolis kolmele k-le vahel neljaski: kas Kammer või Kleider, vahel ka Keller (kõik nii toredalt meilegi keeleliselt lähedased: kamber, kleidid, kelder). Ringlusesse on jäänud siiski esialgne kuldne trio. 

Juhan Aru luulesalv

Gustav Suitsu auhind maheluulele 

Arvustamisel

Varlam Šalamovi "Kolõma jutud"

Linnar Priimäe "Luule ja tõde"

Aleksei Ivanovi "Sööklaplokk"

Ott Karulini "Ja sajandist on pikem päev ehk Sada aastat Ugala argipäeva"

Anu Männi "101 Eesti kullassepateost" ja "Keskaegsed altarid ja retaablid. Eesti kirikute sisustus IV"

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kontserdi- ja teatrimaja juurdeehitus

Vaba Lava "Pruugitud aeg. Punainimese lõpp" ja "Üleminekuaja inimesed"

näitused: Flo Kasearu "Ohustatud liigid", Tom of Finlandi "Pimik", Marko Toomasti "Maagia puudutus" ja Ede Raadiku "Parim, kes sa kunagi oled"

ansambli Elvus plaadi "Marsi udud" esitlus Facebooki live'ina

mängufilm "Guns Akimbo. Surmamängud"

Toimetaja: Laura Pärnpuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: