Ürituste korraldajate väljamõeldud ajutised lahendused võivad muutuda uueks normiks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eriolukord on teiste seas karmilt mõjutanud ka sellist ettevõtlusharu nagu üritustööstus, kus käigu pealt väljatöötatud ajutised lahendused võivad muutuda pikaks ajaks uueks normiks.

Eestis on iga päev ligi 2000 inimest ametis kõikvõimalike ürituste korraldamisega. Nende hulka kuuluvad niii festivalid, kontserdid ja etendused kui ka konverentsid, tippkohtumised, riigipeade visiidid või perepeod, nagu sünnipäevad, pulmad ja palju muud, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Meil on tihti päevas 70 üritust - 70 kirjet päeva kohta, kus tehnika liigub sisse-välja. /.../ Suurematest asjadest jäid meil ära viis kokkulepitud Boccelli kontserti Pariisis, Antverpenis, Amsterdamis," tõi Eventech OÜ omanik Aleksander Kartul näite.

"Me teeme aastas 1500+ projekti. Väga suur osa sellest on kevadel, maikuus, mis tänaseks on enamus tühistatud. Osad on täitsa ära jäetud, osad on lükatud sügisesse-talvesse, mõni ka järgmise aasta esimesse poolde," rääkis RGB Balticu juht ja partner Peeter Randväli.

"Kui me räägime kontserdi poole pealt, siis näiteks Jazzkaar, Tallinn Music Week on hetkel plaanis, aga on edasi lükatud. Kui me räägime korporatiivsündmustest, tippkonverentsidest, mis on edasi lükatud või ära jäetud, siis näiteks Lennart Meri konverents, NATO küberkaitse konverents, Latitude 59 start-upi konverents - need on kõik suuremad asjad, mis on kevaditi toimunud ja andnud väga suure töömahu," lisas ta.

Kui esialgu loodeti, et suveks on haigus taandunud ja elu läheb jälle hooga käima, siis praegu selles kindel olla ei saa. Näiteks Saksamaa valitsus ütles lõppenud nädalal välja, et suurürituste korraldamine on vähemalt augusti lõpuni keelatud.

"Ilmselt selle sakslaste konservatiivse vaatega võib nõustuda. Kindlasti võime öelda, et vaevalt, et maikuuks midagi dramaatiliselt muutub, mai-juuni. Me vaatamegi suve kahes osas: üks on mai-juuni ja teine on juuli-august. Maid ja juunit on kergem ette ennustada kui juulit ja augustit," rääkis Tartu ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsar.

"Võib-olla me peaksime vahe tõmbama ka sinna, mis on suurüritus ja väiksemad üritused. Võib-olla väiksemad üritused, mis toimuvad värskes õhus - väiksemad kontserdid, teatrietendused - isegi võivad toimuda, aga üritused, kus on kombinatsioon, et algab värskes õhus pihta ja läheb siis siseruumidesse, väga tiheda tantsupeoga, kus inimesed on üksteise seljas edasi, nende suhtes ma oleksin küll väga skeptiline," lisas ta.

Koroonaviirus on sundinud üritustekorraldajaid leiutama ellujäämiseks uusi vorme ja pakkuma nn hübriidteenuseid.

"Nii kui eriolukord kehtestati, oli väga kurb nädalavahetus kodus, aga pea hakkas tööle ja nii kui tuli telefonikõne Lehari Kaustelilt, et korraldada teistmoodi veebiseminar, panime pead tööle ja uus lahendus sündiski. Nimetame seda hübriidkonverentsideks. Inimestele lahendus meeldis ja meil on hea meel hakata seda ka edaspidi pakkuma," ütles Kartul.

"Me oleme oma lattu ehitanud online-stuudio, mida on paar korda ka ümber ehitatud. Kuna need online-sündmused on nii erineva kaliibriga, siis meil on plaanis viia need kaheks eraldi asjaks, et üks on pigem koolituste, seminaride, konverentside stuudio ja teine on muusikute live performance'ite stuudio," rääkis Randväli.

"Päris kriisi alguses tegime koos Metsatölluga siit vahva live kontserdi, mis kestis lausa 90 minutit, mis küll oli suunatud Ameerika turule, kuna nende tuur jäi seal ära ja fännid väga ootasid, et saaksid Metsatöllu näha. Sellest kujunes väga äge kontsert," lisas ta.

Ajutised konverentsi- ja muusikastuudiod on seatud sisse ka Kultuurikatlasse ja Alexela kontserdimajja.

"Esimene stuudio sai ehitatud nelja-viie tunniga üles /.../, aga siis me saime kohe aru, et see ei ole teema, me ei taha oma ladudesse kapselduda, et on ürituste korraldamise kohad, mis kõik on klientideta ja me peame rasketel aegadel olema ka neile abiks ja üritused peavad toimuma jätkuvalt ürituse toimumise kohtades," rääkis Kartul.

Korraldajad usuvad, et uued töövormid, mida viirus on sundinud leiutama, võivadki tulevikus muutuda uuteks normideks.

"Et on rangemad piirangud reisimises ja paljud esinejad võib-olla ei soovi või ei saa tulla, siis me püüame meeskonda arendada ja meeskonda õpetada uutel suundadel, uusi asju, uusi viise kasutama. Ma olen kindel, et see jääb ka edaspidi kasutusse, et hübriidkonverents, osad esinejad või moderaator on kohapeal ja osad esinejad on virtuaalselt," selgitas Kartul.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: