"Diplomaatia ajalugu on alati ka riigi kõrgkultuuri ajalugu. Mitte ainult läbirääkimise või suhtlemise kunst, aga see on sealhulgas ka mentaalsuse, arusaamade, kultuuri esindamine," selgitas ta.

"See on ju teada, et iga Eesti saatkond maailma nurgas on tükikene Eesti maad, Eesti territooriumi. See peaks olema arusaadav igale külalisele ka, et ta tuleb sinna külla," lisas Jürgenson.

Jürgenson on viimasel ajal tegelenud põhjalikumalt kahe saatkonnaga Roomas ja Abu Dhabis. Hoone Roomas on ehitatud 20. sajandi alguses ja on pisut baroklike tunnustega.

"Ta on projekteeritud pereelamuks, -villaks. Oletagem, et nelja, viie, kuue inimese jaoks ja kindlasti oli sinna mõeldud ka mingi teenijate hulk. Hoone, mis osutus oma suuruselt sobivaks, tuli töö käigus põhjalikult ümber teha, sest sellised funktsioonid ei olnud sinna algselt mõeldud."

Eesti saatkonnahoone Roomas on Jürgenson plaaninud täita ka Eesti kunstiga.

"Meile tundus, et sõnum, mida me tahame võimendada, on see, et Eesti riigi ja diplomaatia ajalugu ei alga 90. aastatest nagu suurriigid kipuvad arvama, vaid et meie üks ilus kõrgkultuuri õitsenguperiood on olnud ka 20., 30. aastad kuni 40. aastateni," sõnas ta.

"Seetõttu tahtsime, et majja saaks deponeeritud tore valik Pallase koolkonna kunstnikke, kes paljud on õppinud Pariisis, ka Itaalias. Paljud on ka oma loomingulise puhangu selles leidnud ja väga ilusaid maale loonud," lisas Jürgenson. "Tartu kunstimuuseumiga koostöös see osa meie plaanis ka väga hästi realiseerus. Seal on väga hea kollektsioon ja oli töid, mille seas valida."

Abu Dhabi saatkond on Rooma omast oluliselt väiksem. "Ta on ka natukene oma spetsiifikalt teine. See on äridiplomaatia platvorm ja seal on ka funktsioonid ja lahendused sellest tulenevalt erinevad."

Ta lisas, et nad on siiski ka selle puhul lähtunud samadest põhimõtetest, mis saatkonna puhul Roomas. "Keskkond on teine. See on päris suur ja moodne pilvelõhkuja, kus Eesti riik on oma saatkonnale koha leidnud. Seetõttu on disain ka natukene minimalistlikum ja napim."

Tänaseks on selgunud ka esimene kunstnik, kes seal oma maalidega on esindatud. "See on Juss Piho, kes sobis sinna konteksti väga hästi sellise näiliselt lihtsa vormiga. Need on stoilised, rahulikud ja alati väga põneva sõnumiga. Üritame lähtuda sellest, et vaatamata sellele, et asume Emiraatides, on see tükikene Eestimaad."